Selektiivne serotoniini tagasihaarde inhibiitor a.ka. RETS

Eile, kui väljas oli selline ilm, et korralik peremees ei lase koeragi välja, toimus psühhodel rets. Jah, toimus, ei jäänud ära.
Kogunesime kell 7 Hurda parki. Teel sinna läks mul vihmavari katki, mis tähendas seda, et õhtu lõpuks olin läbimärg ja luuüdini külmunud. Kohapeal jagati meid alguses kahte gruppi ja võeti ka ära olemasolevad vihmavarjud. Meid jagati lahtiseks ja kinniseks osakonnaks. Pidime ringis seistes suvaliselt oma käed ühendama ja siis selle käte sasipuntra lahti harutama. Lisaks sellele pidime tagumikuga õhku kirjutama Marika Rauk. Edasi pidime paaridesse võtma ja meile õpetati 4 erinevat asja, mida pidime vile peale terve õhtu jooksul tegema: ühekordse vile peale pidime silmadega skaneerima nagu Rauk ja samas ütlema kiiresti ja monotoonselt "Mälu mälu mälu....", kahe vile peale pidime kõvasti ütlema lause "Selektiivne serotoniini tagasihaarde inhibiitor", kolme vile peale pidime mingit õppejõudu järele tegema (nime ei mäleta), ehk siis jalad ristama, sõrme huulele panema ja "hmmm" ütlema; nelja vile peale pidime jenkat tantsima. Ja nii läksime siis raamatukogu juurde aeg-ajalt neid nelja asja tehes.
Raamatukogu juures pandi meid hullusärkidesse ja tehti rebaste nägu pähe. Siis pidime rivis andma edasi porgandid käte peal (käed olid kinni seotud), rangluu ja kaela vahelt, ja suust-suhu. Edasi läksime Piro platsile, kus pidime mingit möksi jooma (mul oli kahtlane tunne, et olin seda varem joonud) ja seal jagati meid kolmesteks gruppideks. Grupid teibiti jalgupidi kokku (mina olin keskel) ja siis pidime jooksma väikese ringi ümber Piro ühe muruplatsiosa. Teip läks suht kiiresti katki. Pirolt edasi suundusime Raekoja platsi, kus pidime võistkondadega soolvett topsist suuga viinapudelisse viima. See vesi oli soolasem, kui isegi Atlandi ookeani vesi (olen seda maitsnud kui käisin Prantsusmaal Dune de Pylal). Pärast seda läksime kaubamajja, kus pidime koguma kolm allkirja, et oma hullusärgist lahti saada (allkirju pidi saama suvaliste inimeste käest). Õnneks oli kaupsis parajasti mingi seltskond (poissmeesteõhtu vms) ja allkirjad sai kätte hõlpsalt. Edasi suundusime Rehepappi.
Sealt tehtiveel mõned mängud (nende hulka kuulus ka traditsiooniline tokiga keerutamine). Õhtu "ametliku" osa lõpetas vande andmine. Seda vannet ma hetkel siia ei kirjuta, sest see on kodus, kus mina hetkel ei viibi.
Kui ühel hetkel suurem osa rahvast Illukasse edasi läks, siis otsustasime mina, Jaana ja Liisa koju minna. Mul oleks Illukast nagunii olnud kõige pikem maa koju ja ilma vihmavarjuta oleks see suht hull olnud. Ja klubid ei ole väga minu teema ka tegelikult.
Koju jõudsin kella 1 ajal. Tegin teed ja läksin magama.