7/30/2009

Palju

6

Ohjah, nii palju on rääkida.
Kõigepealt mainiks, et hetkel on väsimuseaste väga kõrge. Olen juba 4 päeva töötanud vabatahtlikuna Võru Järve koolis mingi tsirkuseprogrammiga ja see on kestnud päeva jooksul keskmiselt 9-11h. Samuti olen jõudnud järeldusele (mida ma tegelikult niigi teadsin), et puudega lapsed on palju sõbralikumad, toredamad, lahkemad, abivalmimad ja ka kõike muud võrreldes tavaliste lastega. Kui oskad ja tead, kuidas nendega suhelda, siis saad peagi endale palju uusi sõpru. Tõesti, miks ei võiks tavalised lapsed ka sellised olla? Igatahes, mind ajavad üha enam vihale inimesed, kes sõimavad puuetega inimesi igasuguste koledate sõnadega ja kiusavad neid. Milles on siis need puudega lapsed süüdi? Ega nemad ju ei saanud valida....

Siis tahan mainida, et täna on see päev, kui ma oleks alustanud oma vabatahtlikku teenistust Itaalias, kui nad mind oleksid valinud. Natuke irooniline - olen parajasti nädalakese vabatahtlik aasta otsa olemise asemel. Ega siis midagi...

Siis käisin täna hommikul ka TÜ dekanaadis ja sõlmisin ära lepingu. Esitasin ka korteris igasugused näidud sekretärile ja sain arve. Avastasin, et veenäidik näitas palju väiksemat arvu kui eelmine kord. Ei tea, kas ta loeb tagasi??? Noh, eks järgmine kuu näeb.

Aa, siis kitarri teemast natuke. Kuna ma oskan nüüd "American bird, flightless mouth" 'i (Iron and Wine) väga hästi mängida, mõtlesin, et õpiks midagi uut. Tahtsin õppida Jose "Heartbeatsi", kuid selgus, et Josel on iga laulu jaoks kitarril eri häälestus. Et siis okei, jääb vist ära. Siis võtsin ette Simon and Garfunkeli "The sound of silence". Esimesed neli takti kõlavad okeilt, edasi läheb asi võssa ära. Siis otsustasin midagi lihtsamat proovida ja eelistus langes Jäääär'e laulule "Jäljed". Sellega on jälle see probleem, et netis ei leidu õigeid tab'e soolode jaoks. Nii ma siis kirjutasin esimese soolo tab-i ise üles kuulmise järgi. Teine soolo on pooleli, aga loodetavasti saan selle ka kunagi lõpuni... Unistada ju ikka võib... Ja siis veel seda ka, et see lugu kõlab mul mängides muide suht hästi, sest kõiki akorde teadsin varem juba:D Seega kokkuvõttes, kitarri koha pealt on areng märgata mõnevõrra...

Aga okei, eks ma blogin kunagi hiljem. Tahan rääkida paarist artistist ja laulust, mida mulle on soovitatud.

7/26/2009

Fave

0

Nonii, otsustasin kirja panna, mis originaalalbumid ja -singlid ja -DVD-d mul McFly omadest olemas on.
Alustan albumitest:
  • Room on the third floor- European release
  • Room on the third floor- Asian release
  • Wonderland
  • Just My Luck
  • Motion in the ocean
  • Radio: Active
DVD-d:
  • Motion in the ocean tour DVD
  • Radio:Active - bonus DVD
  • RAdio: Active - live at Wembley
Singlid:
  • Please please / Don't stop me now
  • Star Girl CD2
  • Sorry's not good enough DVD
  • Sorry's not good enough CD
  • Baby's coming back / Transylvania CD
  • One for the radio CD1
  • One for the radio CD2
  • One for the radio CD3
  • Lies (with full length video)
  • Lies (with track The End)

Tahan saada:
  • Wonderland DVD
  • All about you / You've got a friend singel
  • Five colours in her hair singel
  • Obviously singel
  • Room on the third floor singel
  • That girl singel
  • järgmine album, mida nad parajasti lindistavad
Ja juba mitu inimest on Inglismaal käinud ning pole neid plaate leidnud...:(

7/22/2009

Serah

0

R.I.P

Serah oli McFly fänn, väga aktiivne, kes läks 29. juulil haiglasse, sest tal esines südame rütmihäireid (ta oli 20-aastane!!!) ja oli palavik. Arstid said ta südame korda ja üritasid teada saada, mis häireid põhjustas. Kahjuks ei jõudnud nad selleni, sest Serah suri 7. juulil.
Selles juhtumis on erilist see, et ta lasi oma matustel mängida laulu "The last song", mis on McFly loomingust.
Vot selline on tõeline fänn. Kirjutaks siia selle laulu sõnad Serah mälestuseks.

The time has come to say goodbye
The sun is setting in the sky
The truth's turned out to be a lie
It's over, over
Hum yourself a lullaby
This is the end but baby don't you cry

So take away the melody
And all that's left of memories
Of lovers, friends and enemies
They're all fading
You may not remember me
I haven't got the strength to carry on

If this is the last song I'll ever sing
Then I'm giving it everything
I'm giving it all

If this is the last song that I'll ever play
Then I guess it's time to take
My curtain call
I'm dying to thank you all
I'm dying to thank you all
I'm dying to thank you all
Thank you all

So here's to all the lonely hearts
Cause mine's been ripped and torn apart
I'm colder now, it's getting dark
But I'll be OK
Bury me with my guitar
And all the way to hell I'll play

If this is the last song I'll ever sing
Then I'm giving it everything
I'm giving it all

If this is the last song that I'll ever play
Then I guess it's time to take
My curtain call
I'm dying to thank you all
I'm dying to thank you all
I'm dying to thank you all
Thank you all, yeah

One more song before I've got to go
(I'm singing ohhhhh)
From the very bottom of my soul
(And hear it ohhhhhh)
Every single word and every note
I'm pleading
Let me hear you sing it all once more with feeling

One more song before I've got to go
(I'm singing ohhhhh)
From the very bottom of my soul
(And hear it ohhhhhh)
Every single word and every note
I'm pleading
Let me hear you sing it all once more with feeling

If this is the last song I'll ever sing
I'm giving it everything
I'm giving it all

If this is the last song I'll ever play
Then I guess it's time to take
My curtain call

If this is the last song I'll ever sing
Then I'm giving it everything
I'm giving it all

If this is the last song I'll ever play
Then I guess it's time to say
We thank you all

7/16/2009

Youtube sakib aeg-ajalt

0

No tõepoolest. Üritasin täna ühele oma tuttavale McFly-d tutvustada ja talle mõnda laulu youtubest näidata (lasta) ja mul ei õnnestunud. Ütles ainult, et "This video is not available in your country due to copyright restrictions." Mismõttes? Ta ütles seda isegi laivide kohta. Mille jaoks on sellist asja vaja? Kas nad siis ei taipa, et see segab bändi promomist? Et kuidas ma tutvustan kellelegi bändi, mille näiteid ma kuulata ei saa.
See ei ole enam normaalne. ISEGI laive ei saa näidata. Mida iganes.
Youtube käib alla. Kohe kõvasti. Ma pole kunagi nii vihane olnud selle piraatluse keelamise vastu, kuid kuidas on selline asi piraatlus????
Ma ei oska enam midagi öelda.

Olen loominguline.....

5

Koidu saiad, sorry, vaibad,
läevad justkui soojad saiad.
---------
Hot dog
hedgehog.
Eat like dog
in the fog.


Mul on vist tõesti igav...

Igatahes räägin oma unenäost ka.
Nimelt pidin ma Osula kooli õpilaste saatjana (omg, ikka veel mõjub see laulupidu) minema Tallinnasse. Ja seal läksime me Coldplay kontserdile. Ainult, et kontsert toimus teatris ja kõik istusid oma koha peal vaikselt (või noh peaaegu vaikselt). Coldplay hakkas siis esinema ja ma unenäos mõtlesin, et Chris Martin on ikka kobe. (Üles ärgates mõtlesin ma, et miks ma Chrisi kullamängu solistiks pean? Teadvus arvas valesti, kuid alateadvus õigesti...:P) Igatahes show oli vinge- lasertehnika ruulis ja laulud olid head, kui minu arust ei olnud nad Coldplay omadki. Igatahes ühel hetkel ei suutnud Osula omad enam vaikselt istuda ja ma pidin neid keelama ja ma ei saanud kontserti jälgida. Olin selle pärast maruvihane ja solvnunud ning ühel hetkel avastasin juba, et helitehnikud pakivad laval kõlareid kokku. Kurat, kui vihane ma unenäos olin ja selle peale ärkasin ka üles....

Samas räägiks teisest unenäost ka, mis mul ammu oli. See on ka muusikaga seotud.

Nägin unes, et toimus presidendi Vabariigi aastapäeva vastuvõtt ning ma jälgisin seda telest. Tuli parajasti koht, kus Eiki Nestor läks kätlema ja kommentaator ütles, et "Eiki üritab eriti kõvasti tähelepanu saada, tema saatjaks on John Frusciante!" Selle peale ma nägin teda, Johni teles. Ainult, et ta oli paks ja kiilakas ja habemega ning hakkas mingit oma laulu laulma. Ja ma arvasin unenäos ikka, et ta oli kobe! Igatahes mõtlesin siis, et ei tea, kas Kerttu seda vaaatab ja tahtsin talle ruttu helistada. Samas mõtlesin ka seda, et peaks ruttu Tallinnasse minema, et äkki annab John mingi etteteatamata kontserdi siin. Selleks juhuks peaks ju kohal olema, et mitte maha magada.... Ja siis tahtsin ma Kerttule helistada ja ärkasin üles.... Olin ärgates ähmi täis ja oleks peaaegu isegi telefoni haaranud juba....:D

Selle peale küsiks ainult, et kas ma olen ikka normaalne?!

Let it rain, let it rain, let it rain...

2

Yeap, käes on see aeg, mil ma pean ka üle hulga aja tööl olema. Ja pealegi veel nädal aega jutti. Nohjah, mis siis ikka.
Eile oli hea soe ilm- päike paistis ja rahvast vooris. Täna on seevastu vihmane ilm. Kogu aeg tuleb uduvihma. Eile sai Jane Austeni "Mõistus ja tunded" ka läbi loetud. Peaks mainima, et "Uhkus ja eelarvamus" on parem kui see teine raamat.
Tänaseks võtsin endale lugemiseks Bronte' "Vihurimäe". Tegin sellega algust, aga pole erilist viitsimist seda lugeda. Samas netis ka ei viitsi passida. Rahvast ka pole. Igav on. Juss pole ka kõrvalt veel külas käinud.... Mis ma siis teen? Blogin natuke. Ja ilmselt sunnin end siiski raamatut lugema. See on ainus tegevus, mis pakub vähegi huvi.
Ja mul on veel koos tänasega 6 päeva tööl olla järjest.
Õnneks laenutasin just koju hea tagavara raamatuid, mida lugeda.

Aa, jah, eile käisin ujumas ka. Vesi oli kui vannis. Väga mõnus oli.
Olen hakanud ka oma lühemate juustega ära harjuma.

Peace^^

7/12/2009

Simon&Garfunkel

0

Lisaksin eelmisele postitusele veel, et seda bändi kuulates tunnen ära hämmastavalt palju laule, kuigi ma polnu selllest artistist varem kuulnud. Soovitan kuulata. Väga hea muusika. Ja äratundmisrõõm on ka suur.

Bridge over troubled water

6

Kõigepeal pean ütlema, et tänan sind, Kerttu, et rääkisid laulust "For Emily wherever I may find her" ja selle autorist Simon and Garfunkelist. Tänan sind kogu südamest. Tänan sellepärast, et ma otsustasin ühel päeval laadida alla S&G discography ja avastasin üllatusega, et seal sisaldus selline laul nagu "Bridge over troubled water". See laul on minu jaoks erilise tähendusega, sest see meenutab mulle aega, mil olin Eesti Lastekooris, sest see oli üks esimesi laule, mida ma seal õppisin ja kui ma õigesti mäletan, siis õppisime seda ka katsetel koori saamiseks. Seega see laul on minu jaoks väga suure tähtsusega.
Ja see laul on muidugi ilus ka!


-----------------------------------------------------------------------------

"Bridge over troubled water" - Simon and Garfunkel

See laul on S&G viimase albumi "kaanelugu", mis avaldati 26. jaanuaril 1970 aastal. Laul sai kohe pärast avaldamist Billboard charti edetabelisse ja püsis seal kuus nädalat. Laul on eriline selle poolest, et põhjustas autorite Paul Simoni ja Art Garfunkeli vahel lahkhelisid, mis viisid bändi lagunemiseni.
Lugu oli järgmine:
Simon kirjutas selle laulu sellel ajal kui Garfunkel oli Euroopas Catch-22 filmimas. Originaalis oli laulul kaks salmi ja teised sõnad. Simon kirjutas selle spetsiaalselt oma partneri jaoks ja planeeris seda klaverisaatega lauluna. Sõnad põhinesid algselt Claude Jeters'i laulust pärineval lausel "I'll be your bridge over deep water if you trust in me," mida ta laulis oma bändi Swan Silvertones'ga. Laulu nimi oli "Mary don't you weep".
Garfunkelile meeldis Simoni falsett loo demol ja ta soovitaski viimasel seda laulda, kuigi enamasti laulis bändis lugusid Garfunkel. G ja bändi produtsent arvasid, et lool peaks olema rohkem salme ja suurem saund. Simon nõustus sellega ja kirjutaski kolmanda salmi juurde.
Lõpuks laulis loo siiski sisse Garfunkel, kuigi kaks esimest katset lindistada, nurjusid. Lõpuks sai laul siiski lindistatud ja pärast avaldamist kogus väga palju kuulsust. See, et G laulis soolot, fokuseeris aga kõigi tähelepanu G-le ja Simon jäi tahaplaanile. Seetõttu tekkisidki lahkhelid ja bänd lagunes.
Hiljuti kokkutulnuna laulsid nad laulu oma tuuril "Old friends" vaheldumisi.

"Bridge over troubled water" võitis Aasta laulu ja Aasta lindistuse Grammy 1971. Rolling Stone' ajakiri asetas laulu 47ndale kohale Parimate laulude top 500-ses edetabelis, olles paremal kohal kui Led Zeppelini "Stairway to heaven", Rolling Stones'i "(I can't get no) satisfaction" ja John Lennoni "Imagine".
Laulu on kaverdanud paljud kuulsad artistid nagu Elvis Presley, The Jackson 5, Johnny Cash, Annie Lennox jne.

When youre weary, feeling small,
When tears are in your eyes, I will dry them all;
Im on your side. when times get rough
And friends just cant be found,
Like a bridge over troubled water
I will lay me down.
Like a bridge over troubled water
I will lay me down.

When youre down and out,
When youre on the street,
When evening falls so hard
I will comfort you.
Ill take your part.
When darkness comes
And pains is all around,
Like a bridge over troubled water
I will lay me down.
Like a bridge over troubled water
I will lay me down.

Sail on silver girl,
Sail on by.
Your time has come to shine.
All your dreams are on their way.
See how they shine.
If you need a friend
Im sailing right behind.
Like a bridge over troubled water
I will ease your mind.
Like a bridge over troubled water
I will ease your mind.

7/11/2009

Mul pole enam sõnu...

3

Tõesti.
Eksamitulemused tulid. Ja oh üllatust- mul jäi 0,7p riigieelarvelise lävendist puudu. No tere hommikust!
Ja siis veel see, mida nad ühe mu parima sõbrannaga tegid. Pagan! Temast sobivamat psühholoogi ma ei tea. Mis inimesetundjad seal ülikoolis on, kui nad isegi teda sisse ei võta! Nad ei vääri seda nimetust. Isegi mina sain rohkem punkte kui mu sõbranna. Mismõttes??? Annaks kõik, et ta sisse saaks. Vahetaks kas või oma punktid tema omade vastu, sest siis oleks tal veel lootust. Kui 0,7p puudu on, siis on veel minimaalne lootus RE-le saada.

Aga jah, mul pole enam sõnu sellise asja jaoks. Tõesti. Mis ma enam ütlen, kui inimeste eluunistused niimoodi kihva keeratakse.

7/08/2009

Ja läbi ta ongi...

0

Justnimelt. Läbi. Selleks korraks.
Jah, ma räägin laulupeost.
Läksin, laulsin, tulin.
See laulupidu on minu senise elu jooksul kõige ilusam laulupidu, kus osalenud olen. Kokku sai neid Üheshingamisega 4. Tõesti, see pidu jääb igaveseks meelde. Laval olles tuli mitu korda pisar silma, sest kõik oli nii ilus! Kui tuli põlema süttis, tuli klomp kurku selle pärast, et ma olin jälle laulupeol. Oi kui palju ma seda oodanud olin. Ja ma ei pidanud pettuma.
Jah, rongkäik venis kohutavalt, lausa kaks tundi. Jah, ma pole kunagi söönud lõunat nii hilja kui kell 8 õhtul. Jah, jalad olid villis ja valusad, kuid mis ma kurdan! Tantsijatel oli hullem.
Rongkäik mulle väga ei meeldinud- nõme oli see, et Tamps hüüdis meie kooriga paar korda "Hipp-hopp, hipp-hopp, NRG on tipp-topp!" ja siis otsustas kooli segakoor, et nad on liiga ebaoriginaalsed ja hakkasid seda ise karjuma. Nojah, me siis marssisime vihastena nende taga edasi. Ja mõtlesime pingsalt uute lausete peale. Küll pakuti välja punk-laulupeo aegset "Õlu!" ja igasuguseid muid alko nimetusi, samuti karjusime sel ajal, kui rongkäik seisis "Seisak" ja siis koori meesliikmed karjusid ühest suust "Surutis!", samuti käis Tamps aeg-ajalt publikus ja karjus, et "Elagu Nõo vilistlaskosmonaudid!". Kuid õige lause jäi tulemata. Laulsime korra ka "Tuljakut", kuid see kõlas väga haledalt ja viisist väljas, nii, et jätsime selle kiiresti järele. Ühesõnaga, NRG segakoor käitus äärmiselt ebaviisakalt vilistlaskoori suhtes.
Esimest kontserti ma vaatama ei jäänud- teadsin, mis sealt tulema hakkab, ja tulin pärast ühendkoore koolimajja tagasi. Esialgne plaan oli eksamiks õppida, aga selles põrusin täielikult- rääkisin hoopis Sõmka õpetajatega peost ja kuulasin muusikat. Kui Elian ja Enila tagasi jõudsid, rääkisid nad, et paduvihma kallas. Hea, et ma õigel ajal veel ära tulin.
Järgmisel päeval läksime Osula ja Sõmka omadega kella kaheseks kontserdiks kohale ja passisime terve aja. Kui lõpuks tuli SEK rivistamine, siis olime selle üle õnnelikud. Lavale minna oli tore. Laulsime mudilaskooridega "Pilla-pallat" ja pärast seda oma segakoori laule. Enamust neist ka korrati. Naljakas on see, et ainus kord, kui mind telekas oli näidanud, olin mina kõrval seisva tädiga rääkinud. See oli tol ajal kui karjuti, et "See on Eestit" korrataks. Nojah, ma arutasin hoopis, et kas järgmist ka korratakse, sest toda tahaks küll. Ja korratigi.
Ühendkooride ajal suruti meid üles kaare alla väga kokku. Õhku peaaegu polnud. Kuid siiski selle laulude ploki ajal tuli mitu korda pisar silma. Ma polnud kunagi näinud, et laulupeol oleks nii palju Eesti lippe koos olnud. See oli võrratu pilt. Ja siis jõudis mulle ka lõpuks kohale, et Eesti lipp on tõepoolest ilus. Kohe väga ilus! Ühendkooride ajal oli laval nii palju inimesi, et pealtvaatajad segunesid lauljatega ja moodustus üks suur inimmass. Siis hakati laineid tegema. Alguses koorid ja publik eraldi, kuid siis ühineti. Nii ilus oli vaadata, kuidas laine tuleb ülevalt lava alt, läheb must mööda ja suundub publikusse kuni Ernesaksani välja. Siis üks kindlasti meeldejääv hetk on "Ta lendab mesipuu poole" laulmine, sest selle ajal ühendasid kõik inimesed käed, laulsid kogu südamest ja lipud lehvisid. See oli nii kuradima ilus!
Samuti jääb meelde ka see, kuidas pärast ametliku osa lõppemist ei tahtnud rahvas laiali minna ja hakkas isepäi laulma laulva-revolutsiooni - aegseid ja igasuguseid muid isamaalisi laule.
Samuti jääb meelde see, kuidas laulupeolt kesklinna suunduvate inimeste jaoks pandi kinni liiklus, sest kõik kõndisid keset teed ja ei voolasid ühtse massina kesklinna poole. Ka väga ilus.

See laulupidu on siiani kõige ilusam, kus ma olnud olen. Tundub, et ma vist olen laulupidudest sõltuvusse sattunud. Mitte nende vaatamisest, vaid ise laulmisest.
Järgmise korrani.

7/01/2009

Õnnetustemagnet

5

Mul on tekkinud enneolematult suur võime tõmmata enda poole igasuguseid vigastusi, kriime jne.
Akadeemilise testi hommikul avastasin, et mu sukkpüksid on katki ja otsustasin minna niisama, aga panna kingad ikka jalga. Olin saanud Kaieni jalutada kui juba olin kannad ära hõõrunud. Loodusteaduskonna hoone juurde jõudes olin ka mõlema suure varba katki hõõrunud (mu kingad on sellise eripäraga). Tagasi Kaie korteri juurde jõudes panin ohtlikumatele kohtadele plaastri peale ja laenasin Tiinalt plätud, millega jalutasin oma korteri juurde. Korterisse jõudes olin, üllatus, üllatus, hõõrunud plätudega ära mõlemad jalad ka pealtpoolt. Nojah siis. Igatahes panin jalga oma madalad ja natuke mugavamad kingad ja läksin verd andma. Seal torgiti mul ära mõlemad käed. Alguses ütlesin küll, et mul on verd võetud ainult vasakust käest, kuid kuna ta ei julgenud sealt võtta, sest veen tundus liiga väike, otsustas ta proovida paremat kätt, sest seal oli suurem ja paremini tuntav veen. Nojah, torkas nõela sisse, aga verd ei tulnud. Soon oli eest minema lipsanud. Siis ta üritas seda soont kuidagi nõelaga kätte saada, kuid mis lännu, see lännu. Seepeale võeti mul ikkagi vasakust käest verd. Pärast seda sain endale kruusi, kus seisab peal "Iga tilk loeb" ja loivasin kuumuses oma korterisse. Seal lesisin natuke ja läksin siis Veeriku Selverisse süüa tooma. Ja oh õnnistust, mu jalad olid tagasi jõudes ikka vääääga valusad. Õhtul, kui tahtsin ära võtta käte ümber olevaid sidemeid (ilmselt linna peal kõndides pidasid paljud mind narkomaaniks:P), avastasin, et paremast käest tuleb ikka veel natuke verd. Nojah. Hoidsin siis sidemeid igaks juhuks veel peal. Õhtul käisin duši all ja vaatasin filmi "Push". Aa, ma sain lõpuks ka kliinikumi wifisse sisse- tuli välja, et põhjus miks ma ei saanud ühendust, seisnes selles, et mul olid ikka veel ühika IP koodid ja DNS- koodid peal. Võtsin need maha ja voila, nett tuligi. Igatahes kunagi kaheteistkümne paiku läksin magama, üritades kõigest väest vältida oma kandade asetamist millegi vastu, sest see oli põletavalt valus- villid olid tolleks hetkeks juba jõudnud lõhkeda.
Järgmine hommik ärkasin ema telefonikõne peale, kes mainis, et hakkab kodust poole tunni pärast tulema (minu autol sai just ülevaatus läbi ja ma ei saanud sellega sõita ja vanematega pidin minema ühte hästi odavasse kasutatud mööbli poodi, kus on kvaliteetset kola ka). Kui vanemad saabusid, siis toppisin oma jalgadele 5 plaastrit (korteris mul sellist luksust veel pole), panin sukkpüksid ka jalga (sest muidu oleks hõõrunud plaastri maha ja sokke ei saa ometi seelikuga kanda) ja tegime minekut. Mööblipoes valisime välja teleka aluse kapi, kööginõude kapi, ilmselgelt liiga madala söögilaua, ühe kummuti (mis on eriti ilus) ja 4 tooli ka. Ühel kapil oli kruvi väljas ja ma tõmbasin sellega oma seeliku katki. Kuna keegi pidi mikros mööbli nihkumist takistama, siis istusin ma taha mööbli kõrvale. Bussist maha tulles lõi ema tagumise luugi veidi liiga vara kinni ja ma sain paraja kolaka vastu õlga. Kolimise käigus sain paar omadust mööbliga vastu nägu nii, et huul läks paiste ja tundus, et varsti oman hambutut naeratust. Õnneks see nii ei läinud. Kui ma kunagi lõpuks koju jõudsin ja ujumas ära käisin, suutsin ühe heinakõrre oma jala villi sisse torgata nii, et verd hakkkas tulema (mulle meeldib paljajalu käia). Siis sain nii vihaseks et plaasterdasin kõik kohad uuesti ära (ujudes tulid plaastrid ära) ja otsustasin oma uutest magnetilistest suundumustest natuke blogida. Nagunii pole ma juulikuus veel midagi kirjutanud. Oli ka tagumine aeg. Juunis sai hoopis vähe postitusi - ainult 3. See on vist vähim postituste arv kuus siiani.
Aga jah, teen siis kokkuvõtvalt oma vigastustest:
  • 5 villi jala peal
  • kaks kätt ära torgitud veredoonorluse käigus
  • mööbeldamise käigus suur ja valus kolakas uksega õla pihta
  • sama asja käigus seeliku lõhkumine
  • sama asja käigus obadused vastu nägu nii, et huul paistes ja oht hambad kaotada
  • õhtul ujumast tulles heinakõrrega villi veriseks torkamine
Ja seda kõike kahe päeva jooksul.
Ahjaa, akadeemiline test oli ka ilgelt kirves, mis tähendab seda, et lootus psühholoogiks saada on lähenemas ümmargusele nullile. Aga noh homme saab tulemused teada. Ma pole midagi "nii väga" oodanud. Ajalugu tundub igatahes juba päris ahvatlev.

Nonii, aitab tänaseks. Niigi pikk tekst. Eks ma üritan natuke rohkem blogida. Varsti peaks aega ka juurde tekkima.

Hasta'la'vista!