5/24/2009

Knock knock....

0

Paljud inimesed teavad laulu "Knockin' on heaven's door". Selle kuulsa laulu tõelist autorit teavad aga vähesed. Enamasti peetakse laulu Guns'n'Roses loominguks. Ka mina olin üks neist inimestest, kes nii arvasid. Kuid täna avastasin, et selle laulu juured ulatuvad tagasi seitsmekümnendatesse.
"Knockin' on heaven's door" kirjutati algselt filmi "Pat Garret and Billy the Kid" jaoks 1973. aastal Bob Dylani poolt. Laulu on kaverdanud paljud kuulsad artistid nagu Eric Clapton, Bon Jovi, Avril Lavigne, Aerosmith, Mark Knopfler, Bruce Springsteen, Bob Marley jne. Ilmselt kõige kuulsam kaver sellest laulust on tehtud Guns'n'Roses'i poolt 1990. aastal. Nende esituses muutus see laul kuulsamaks kui kunagi varem ja sellest on tekkinud eksiarvamus inimeste seas, nagu see laul oleks sellle bändi sulest pärit.

Irooniline, kas pole? Alles eelmises postituses kirjutasin laulust "Seasons in the sun", mis on kuulsaks lauldud Terry Jacksi poolt, aga mille autor on hoopis teine inimene. Maailm ei olegi selline nagu meile tundub....

5/22/2009

Jookseme võilillepõllul (seasons in the sun)

4

Otsustasin täna Dannyga jalutama minnes, et ei tee oma tavalist marsruuti kruusateed pidi, vaid kõnnin natuke põllul ka. Tegin nii, sest parajasti õitsevad võililled. Ja seal põllul oli nii võrratu kõndida. Kõik mu ümber oli kuldkollane ja särav. Vaatamata uduvihmale, mida taevast tuli. See oli väga ilus. Otsustasin oma jalutuskäigu ajal ka postkasti vaadata, sest oli "lootust", et mulle on kiri. Ja oligi! Suures valges ümbrikus. Teades, tänu Kerttule, kes mind hommikul hoiatas, mis seal sees on, ei jäänud mul muud üle kui ainult imestada, kustkohast riik saab masu-olukorras raisata raha sellistele asjadele. Ümbrikus sees oli...... Vaikusehetk. Kohe selgub Oscari parima lavastaja auhinna saaja.... Tõntõntõn. Ümbrikus sees oli VALIMISREKLAAM. Tuli välja, et selline reklaam saadetakse esmakordsetele valijatele. Noh, nüüd on mul midagi, millega ahju küdema panna;) Saan aru veel sellest, et mulle tuli valijakaart, kuid valimisreklaam on liig, mis liig. Vähemasti pole postkast veel umbe läinud sellise spammi peale. Igatahes jah, riigil paistab raha küllalt olevat...
Postkastist kirja võttes pidin ma lisaks veel rabanduse saama. Mulle tuli sõnum. Kuna ma pole eriti SMS-de saatja, siis hakkas süda ärevalt põksuma - olin ju eksamitulemused omale mobiili peale tellinud. Võtsin siis äreva südamega mobiili kätte, et vaadata, mis mulle siis teatatud on. Ja ennäe imet, sõnum polnudki eksamikeskusest! Hoopis EMT oli mulle saatnud spämmi. Peaks, vist neile mainima, et ärgu sellisel äreval ajal eksaminantidele selliseid sõnumeid saatku, muidu saab mõni veel ataki....

-----------------------------------------------------------------------------------------------
-------------------------------------------------------------------------------------------------

Avastasin eile oma arvutist ühe laulu, mida ma muidu olin ka kuulnud, aga nüüd teadvustasin endale selle loo sõnu. Lugu on "Seasons in the sun" by Terry Jacks.
Otsustasin täna netist natuke selle loo tausta kohta uurida, sest huvitas, millest selliste sõnadega laul inspiratsiooni saanud on.
Lyrics:

Goodbye to you, my trusted friend.
We've known each other since we're nine or ten.
Together we climbed hills or trees.
Learned of love and ABC's,
skinned our hearts and skinned our knees.

Goodbye my friend, it's hard to die,
when all the birds are singing in the sky,
Now that the spring is in the air.
Pretty girls are everywhere.
When you see them I'll be there.

We had joy, we had fun, we had seasons in the sun.
But the hills that we climbed
were just seasons out of time.

Goodbye, Papa, please pray for me,
I was the black sheep of the family.
You tried to teach me right from wrong.
Too much wine and too much song,
wonder how I get along.

Goodbye, Papa, it's hard to die
when all the birds are singing in the sky,
Now that the spring is in the air.
Little children everywhere.
When you see them I'll be there.

We had joy, we had fun, we had seasons in the sun.
But the wine and the song,
like the seasons, all have gone.

Goodbye, Michelle, my little one.
You gave me love and helped me find the sun.
And every time that I was down
you would always come around
and get my feet back on the ground.

Goodbye, Michelle, it's hard to die
when all the birds are singing in the sky,
Now that the spring is in the air.
With the flowers ev'rywhere.
I whish that we could both be there.

We had joy, we had fun, we had seasons in the sun.
But the stars we could reach
were just starfishs on the beach


"Seasons in the sun" on Terry Jacksi poolt tehtud kaver laulule "Le Moribond", mille autoriks on Belgia laulja Jacques Brel. Jacquesi laulusõnad on kõrgelt hinnatud paljude juhtivate kriitikute poolt. "Le Moribond" on laul surevalt mehelt oma sugulastele ja perele. Laulu autor kirjutas selle, olles suremas kurguvähki.
1974. aastal tõlkis loo inglise keelde Terry Jacks ja muutis selle sisu ka natuke. Laulu algses sisus oli vihjeid Jacquesi naise truudusetusele, inglise versioonist on see välja jäetud.
Laul lindistati 1974. aastal Terry ja ta naise poolt vahetult enne nende abielu purunemist. Algselt pidi laul välja antama Beach Boysi plaadifirma poolt, kuid poisid otsustasid seda mitte teha. Nii salvestasid Terry ja ta naine selle ise ja andsid välja mehe nime all. Loost sai kohe pärast avaldamist suur hitt nii Euroopas kui ka Ameerikas.
Lugu "Seasons in the sun" on kaverdanud mitmed kuulsad bändid, nagu Beach Boys, Nirvana, Alcazar, Westlife, Gob+Blink 182. Laulu on tõlgitud ka mitmeisse keeltesse, nagu itaalia, saksa, hispaania jne.
Lugu on kogunud tuntust ja olnud edetabelite tipus üle maailma.

5/19/2009

Miks?

5

Mind ajab täiesti vihale üks asi selle blogi juures. Nimelt oli mul kunagi lisatud sellele followers gadget, aga siis kustutasin ma ta miskipärast ära. Ja nüüd ei saa ma teda enam uuesti lisada. Ta näitab, et see gadget on experimental ja ei lase seda enam lisada. Ja nii ma ei teagi, kes mu blogi jälitavad... :(

5/13/2009

Kevad hinges

9

Ärkad hommikul kell 09.00. Vaatad aknast välja. Esimese asjana hakkavad silma värskelt lehte läinud ilusad rohelised kased, mis su akna taga kasvavad. Siis vaatad sinavasse taevasse, mida kaunistab kuldne päike.
Koolis olles mõtled terve päeva, et "Saaks ometi õue!" Pärast tunde otsustad sõpradega poodi minna. Päike sillerdab juustel ja temperatuur on just paras- pole liiga külm ega kuum. Jalutad Kirsi tänavat pidi, kuulates mp3-st Fleet Foxes't. Heidad pilgu pargi poole, kust vaatab vastu hingematvalt kaunis rohelus. Maapinda paitavad õrnad päikesekiired. Vaatad otse enda ette. Tänavat ääristavad värskelt õide puhkenud lumivalgete õitega kirsipuud. Poest naastes heidad pilgu ka majade aedadesse, kus õitsevad värvikirevad lilled. Eriti köidab pilku aga ühe kasvuhoone kõrval olev lillepeenar, kus õitsevad veripunased ja kuldkollased tulbid. Su hing jääb kinni sellist vaatepilti nautides. Ahmid sisse värsket õhku, milles on just parajalt kevadele omast lillelõhna. Jalutad ja mõtled, et ei mäletagi, millal viimati nii ilus kevad oli. Tuppa jõudes teed akna pärani lahti ja lased mahedal kevadtuulel paitada oma voodit, läpakat, kappi, õpikuid. Vannud maapõhja kahe päeva pärast tulevad matemaatika eksamit, mille jaoks on vaja õppida, samas kui kogu keha ja hing ihkab tagasi õue.....

---------------------------------------------------------------------------------------------

5/10/2009

The Bucket List

2

Kõige hullemad eksamid ehk siis matemaatika, ajalugu ja arvutiõpetuse kvalifikatsioon koputavad uksele, aga mida mina teen? Üritan nendeks õppida! Just nimelt, üritan. Tulin eelmiselt kolmapäeval siis autoga koju, peas suured eesmärgid- õppida kõvasti matemaatikat ja jätkata ajaloo konspekti tegemist. Hmm. Neljapäeval oli terve päev vaba. Üksi kodus ka. Tegin natuke ajalugu. Aga enamuses päevast passisin netis, mõeldes, et küll ma pärast teen. Pärast pole veel kätte jõudnud. Lõpuks tiksus kohale reede. Olin lubanud ristiemale, et teen ta arvutile formati. Lootsin kusagil kolme tunniga hakkama saada. Kokku tuli kuus tundi. Aga nüüd võin ma juba teha kõigi arvutitele formatit. Suht arenenud olen.(Y) Siis laupäeval olin sünnipäeval, meil olid kodus külalised ja hoidsin lapsi ka. Tutkit koolitööga. Täna on pühapäev. Tegin natuke ajalugu. Asi juba edeneb. Aga siiski, enamuses päevast kulus muusika kuulamisele ja niisama passimisele. Vahepeal oli uni ka. Päeva jooksul suutsin kitarril John Frusciante "Lou Bergs" alguse akustilist osa ka enam-vähem äratuntavalt mängima õppida. Ja seda Mcfly "Walk in the sun" bridge kohta ka natuke. Areng. Siis õhtul tegin ma matemaatikat nii, et vaatasin ära ühe filmi. Siitkohalt suured tänud Kaiele, kellel on hämmastav anne alla laadida väga häid filme.
Ehk siis räägiksin natuke sellest filmist.

"The Bucket List"


Režissöör: Rob Deiner
Väljalaskeaasta: 2007
Peaosades: Jack Nicholson, Morgan Freeman

Film räägib kahest vanast mehest, mehhanik Carterist (Morgan) ja haigladirektor Edwardist (Jack), kes saavad ühel tavalisel päeval teate, et neil on vähk. Mõlemad läbivad operatsiooni ja saavad kiiritusravi. Nad pannakse haiglas ühte palatisse. Alguses tahab Edward privaatsust ja ei suuda olla palatis, kus on kaaslane, kellele käivad külalised (talle endale ei käi). Pikapeale saavad mehed üksteisega tuttavaks.
Ühel päeval teatab arst mõlemale, et neil on elada jäänud alla aasta. Carter oli teinud listi asjadest, mida ta tahab teha enne surma, kuid saades teada, palju tal jäänud on, tahab ta seda ära visata. Edward aga loeb seda ning otsustab, et teeb seda nimekirja veidi põnevaks ja otsustab, et nad kahekesi teevad kõik asjad, mis listis kirjas on. Ja nii saab alguse põnev seiklus, kus hüpatakse langevarjuga, tehakse tattoosid ja reisitakse mööda maailma. Tripi käigus saab Carter teada, et Edwardil on tütar, kellega ta on kunagi tülli läinud. Kui mehed lõpuks kodumaale tagasi jõuavad, üritab Carter sõpra veenda oma tütrega lepitust otsima, kuid selle peale viimane vihastab. Pärast seda kukub Carter oma perega koos olles kokku ja haiglas avastatakse, et vähk on levinud pähe. Enne opile minekut saavad kaks sõpra veel kokku ja Carteri naine annab Edwardile kirja. Esimene kahjuks enam operatsiooni üle ei ela. Kirjas oli öeldud, et Edward leiaks oma elus õnne, ja ta nii otsustabki mees oma tütrega ära leppida. Bucket listi täitmine jääb tema õlule kuni surmani. Filmi lõpustseen on väga armas, kuid ma ei räägi seda ära, sest siis on neile, kes seda filmi vaadata tahavad, jäänud ka pisukest avastamisrõõmu.
Soovitus.

PS: Kusagilt võiks mulle pähe potsatada mõni õun, mis motiveeriks mind koolitööga tegelema.....