1/29/2009

The Black Ghosts - Full Moon

2

When the thorn bush turns white that's when I'll come home
I am going out to see what I can sow
And I don't know where I'll go
And I don't know what I'll see
But I'll try not to bring it back home with me

Like the morning sun your eyes will follow me
As you watch me wander, curse the powers that be
Cause all I want is here and now but its already been and gone
Our intentions always last that bit too long

Far far away, no voices sounding, no one around me and
you're still there
Far far away, no choices passing, no time confounds me and you're still there

In the full moons light I listen to the stream
And in between the silence hear you calling me
But I don't know where I am and I don't trust who I've been
And If I come home how will I ever leave

1/26/2009

Jackson Rathbone

0


Jackson Rathbone (born December 21, 1984) is an American actor and singer. He is perhaps best known for his role as Jasper Hale in the film adaptation of Stephenie Meyer Twilight.
Rathbone was born in Singapore and has lived in places ranging from Indonesia to Midland, Texas. He started out in local theatre in Midland, Texas with the youth actors program "The Pickwick Players", initially doing musical theatre.For his junior and senior years of high school, Rathbone attended the Interlochen Arts Academy, a private school for the arts in Michigan, where he majored in acting.After graduation, he had planned to go to the Royal Scottish Academy, but went instead to Los Angeles to experiment with the big screen. Rathbone has had guest roles on The O.C. and Close to Home. He also did extensive work for Disney 411 and interviewed up-and-coming personalities like Hilary Duff. His movie roles include work in Molding Clay, River's End Pray for Morning and Travis and Henry. In 2008, he played the character of Jasper Hale in the movie Twilight based on the best-selling novel by Stephenie Meyer. Rathbone will be playing the role of Sokka in The Last Airbender the animated series.
When not busy pursuing a TV/film career, Rathbone also enjoys music, writing, singing and producing. He performs in a band called 100Monkeys with two friends that he met in high school at Interlochen Arts Academy.

1/25/2009

"Musta pori näkku"

2

Jõudsin ka siis lõpuks selle Mihkel Raua poolt kirjutatud menuraamatu läbi lugeda. Esmamulje raamatut lugedes oli hea. Esmamuljeks nimetan siinkohal siis pühenduse ja tänusõnade lugemise.
Raamatut edasi lugedes asendus positiivne esmamulje negatiivsega. Tekkis küsimus, et milleks see raamat hea on? Mis kasu ma seda lugedes saan?
Ja mina arvasin siiani, et Kivirähk ja Sass Henno on juba piisavalt rõvedad. Kui viimaste teosed mulle meeldivad, siis sama ei saa öelda Raua raamatu kohta. Sest milleks on meile vaja teada seda, kui täis ta kunagi oli või siis seda kuidas keegi kuulsus keppis mingit tsikki kusagil nurga taga. See on ju tülgastav. Tahaks teada, mida ütleb Raua ema selle avameelse pihtimuse kohta, et Raua sõber keppis koerapoosis Aino Perviku ja Eno Raua abieluvoodis mingit tsikki.
Kas Mihkel siis ei mõelnud, mida võib ema süda tunda, lugedes raamatut poja allakäigust ja samas muusikalise karjääri tõusust. Samuti ei mõista ma, kuidas Raud paljastab oma toonaste parimate sõprade saladusi ja intiimelu. Raamatu keelekasutus on ka väga robustne.
Tõesti ei mõista, milleks sellist raamatut vaja on ning miks ta nii menukas on.

Võib-olla hoiatab see raamat noori liigse alkoholitarvitamise eest, näidates mis on sellise eneseraiskamise tulemus.

Üks positiivne mulje mul siiski oli seoses selle raamatuga. Nimelt vaatasin ma samal õhtul kui "Musta pori näkku" lugesin videot punk-laulupeost, kus ma ise kunagi osalesin. Laule kuulates vaatasin ma neid hoopis teise pilguga kui siis, kui ma neid eelmise aasta juunikuus laulsin. Ma olin raamatut lugedes ju aimu saanud nende laulude sünniloost ning tähtsusest toonases ühiskonnas. Samuti sai kujutluse toonasest ühiskonnast ja muusikute elust. Siiani olin ma kujutanud seda hoopis teistmoodi ette.
Raamatus oli ka leebemaid kohti, kus ei olnud kirjeldatud järjekordset joomatuuri. Need kohad mulle isegi meeldisid.
"Musta pori näkku" kõige paremaks küljeks võib pidada raamatusse lisatud illustreerivaid fotosid, mis pakkusid tõepoolest huvi. Üheks meeldejäävamaks fotoks võib pidada Singer Vingeri plaadikaane fotot, kuhu peale olid mahtunud toonased kuulsamad Eesti muusikud ja isegi välismaised muusikud. Väikse Eesti kohta on see ikka väga suur saavutus, kui bändi plaadikaant ehib Johnny Rotten, kellel on käes Eesti lipp ja kes seisab koos teiste muusikutega lauluväljaku juures. Nostalgia.

Üldiselt on "Musta pori näkku" selline raamat, mida ma ei soovitaks lugeda õrnahingelistel inimestel. See on rohkem elupõletajate jaoks mõeldud raamat, mille eesmärgiks võib olla nende elu üle mõtlema panemine. Kes teab, äkki mõni padujoodik teeb oma senise raiskava eluviisiga lõpparve ja alustab otsast peale. Lootus sureb siiski viimasena.

1/22/2009

Twilight

2

Twilight on põhjus, miks ma olen viimased paar nädalat olnud total no-lifer. lugeda Twilighti ja seda ma ka tegin. Mõtlesin, et ülejäänud osad loen kunagi hiljem, aga kuiLihtsalt oli võimalus esimene osa loetud oli, siis ei saanud ma midagi sinna parata, et lugesin ära nii "New moon", "Eclipse" ja ka "Breaking dawn"'i. Lihtsalt järjest. Ja vaatasin ka kaks korda filmi.
Ja mulje on vapustav. See raamat on lummav.

"Twilight" räägib tüdrukust nimega Bella (Isabella) Swan, kes olude sunnil kolib päikselisest Phoenixi linnakesest väiksesse linna nimega Forks. Põhjuseks ema (Reneé) abielu Philiga, kes on pesapallur ja sai uue töökoha Jacksonville's. Reneé kolib Jacksonville´i, kuid Bella ei taha talle koormaks olla ja otsustab minna oma isa Charlie juurde Forksi.
Alguses on Bellal uue eluga kohanemisega raskusi, sest ta on harjunud päikese ja sooja kliimaga, kuid Forksis aina sajab vihma ja tihti ka lund ning päike piilub pilve tagant harva. Bella läheb õppima kohalikku Forksi keskkooli, kus õpib u 300 õpilast. Kohe algusest peale on ta seal tähelepanu keskpunktis. Enamasti positivselt, kuid leidub ka inimesi, kes näitavad välja antipaatiat tema suhtes. Nendeks on Cullenite perekond.
Cullenid olid Forksi kolinud mõned aastad tagasi. Pereisa (Carlisle) ja pereema (Esme) on väga noored ja seetõttu arvatakse, et nad on oma lapsed adopteerinud. Samas näevad kõik Cullenid välja väga kaunid- piimja naha, perfektsete juuste ja modelliliku välimusega on nad omaette vaatamisväärsus. Bellale hakkab Cullenite seal silma üks poiss nimega Edward. Viimane aga ei paista Bellast välja tegevat, tundub isegi et ta vihkab tüdrukut.
Bioloogia tunnis satuvad Edward ja Bella kõrvuti istuma ning poiss hoiab Bellast võimalikult kaugele ja tunnikella helisedes kaob klassist sama kiirelt kui tuul. Bella kohtab teda hiljem kantseleis, kus poiss tahab oma bioloogiatundi mõne teise tunniga asendada. See aga ei õnnestu. Järgneva nädala jooksul ei ilmu Edward kooli. Kui ta lõpuks kooli tuleb, siis käitub ta palju sõbralikumalt ja teeb Bellaga tutvust. Paar päeva hiljem päästab ta tüdruku auto alla jäämisest. Kuna pääsemine oli suhteliselt kummaline, siis jätkab Bella Edwardilt uurimist, et kuidas viimasel see õnnestus. Edward aga keeldub vastamast, öeldes, et Bella ei saaks sellest aru.
Mõned päevad hiljem läheb Bella koos oma sõpradega lähedalasuvasse randa La Pushi, kus ta kohtub oma lapsepõlvesõbra Jacobiga. Ta räägib poisile ka Cullenitest. Seepeale räägib Jacob talle Kileuudi (Quileute) legendi. Legendi alusel eksisteerivad müstilised olendid nagu libahundid ja vampiirid. Kunagi ammu olevat sõlmitud leping nende olevuste vahel, kus määrati kindlaks maa-alad, mida kumbki ületada ei tohi. Samuti sätestati leping, et vampiirid ei tapa ka ümbruskonnas elavaid inimesi. Jacobi sõnul olevat Cullenid vanemad, kui Bella arvata oskab. Nad olevat vampiirid.
Ühel õhtul, kui Bella läheb oma sõbrannadega kõrvallinna Port Angelesi poodlema, satub ta raamatupoes ohtlikku olukorda, kust Edward ta päästab. Poiss kutsub ta sööma ja lubab Bella hiljem koju viia. Tol õhtul saab Bella teada, et Edward ongi vampiir, kuid ta ei tapa inimesi, vaid loomi. Bella, kes on ajapikku Edwardisse armunud, ei kohku kohutava tõe ees ning nii saabki alguse nende suhe. Edward on küll algul tõrjuv, sest ta kardab, et võib Bellale viga teha, kuna vampiirid on väga tugevad, kuid nõustub siiski.
"So the lion fell in love with lamb."
"What a stupid lamb."
"What a cruel, masochistic lion." (Film "Twilight")


Minu arvates on üks põhjuseid, miks see raamatute sari nii populaarne on, see, et see on teistsugune armastuslugu. Raamat ei ole selline nagu on enamus tänapäeva noortekirjandust, mis sisaldavad kihlvedusid kellegi võrgutamise peale või petmist ja hullemat sorti kiimlust. "Twilight" on lugu õrnast, arglikust armastusest, mis on nii käegakatsutav, kuid siiski meie maailma jaoks nii kauge ja ebareaalne. See raamat kujutab väikeste tüdrukute unistust õnnest, ilusast armastusest. Kõik ei pea ju olema, selline nagu meile näib.
"Twilight" tekitab tunde, et maailm, kus me elame, polegi nii üksluine paik, kus domineerivaks jõuks on inimrass, vaid nende kõrval eksisteerib müstilisi jõude, mis on varjatud. Tekib tõesti tunne, et libahundid ja vampiirid on olemas, kuid me ei tea nende olemasolust palju nende hiiglasliku alalhoiuinstinkti tõttu. Samas kes meist saab olla sajaprotsendiliselt kindel, et sellised olevusi pole olemas? Nad võivad ennast ju hästi varjata.

Raamatu põhjal tehtud filmi kohta võin öelda, et see on tehtud nii hästi, kui seda on võimalik teha. Film on isegi kaks tundi pikk ja sealt on palju pisidetaile välja jäetud, mis ei ole eriti tähtsad. Näitlejad sobivad oma rolli perfektselt, ja kui ei teaks, et see on väljamõeldis, siis tekibki tunne, et tegelased on päriselus ka sellised. Filmi on sisse toodud lõbusaid stseene, mis muudavad ta elavamaks. Samuti on lisatud hingematvalt südamlikke stseene. Ka koht on filmis sobiv. Armas ja looduslik. Mõned tegelased filmis üllatavad, sest nende rahvus ei ole selline, mida raamatut lugedes ette võib kujutada. Aga üldiselt on kogu teos hästi välja kukkunud ning soovitan seda kindlasti vaadata. Poistele ei lähe selline teema võib-olla hästi peale, aga tüdrukute jaoks on see kindlasti väärt vaatamist ja lugemist.
Minule igatahes jättis "Twilight" sügava mulje ja ma olen mitu päeva mõtisklenud sellega seotud seikade üle.

Soovitan soojalt.

1/14/2009

Hell of a normal koolipäev

0

Tõepoolest. School can't piss me off more and be at the same time soo funny.
Ehk siis.
Hommikul kooli minnes oli keemia töö, mis sakkis. Koolimaja oli jahedam kui tavaliselt. Keemia töö ajal kuuleme mingit kopsimist kusagil. Saime teada ka põhjuse- üks toru oli lõhkenud ja kütta ei saanud. Öeldi, et vb saavad tunnid varem läbi. Aga kus sa sellega! Asi parandati ära ja kool küttus nagu saun (peaaegu).
Järgmine kild koolipäevas oli biuka tund. Me tegime laboritööd või siis lihtsamalt öeldes vahtisime mikroskoobiga sitikaid. Mitte lihtsalt sitikaid, vaid täisid, kirpe, rõvedaid lameusse ja liblika tundlaid. Esimesed kolm olid ilusad ja armsad isegi (hämmastav!), siis lameuss oli rõve, aga see, et ta lillaks värvitud oli, kompenseeris nii mõndagi. Liblika tundlaid vaadates hakkas veidi paha- vot see oli tõesti ilge. Aga siis moodustus tumedamast alast ühes kohas smailinägu. Iseenesest tõeliselt imelik.
Peale sitikalist biuka tundi tuli arvuti, kus pidime panoraampilte kokku kleepima. Tegime siis ühte pilti CorelDraw Stith käsuga ja piltide kokkusobitamine võttis parajalt aega. Kui pilt ära sai, siis tuli käsu kinnitamiseks vajutada OK. Tegin nii ja voila! Pilt kadunud. Tuli otsast peale hakata. Tegin nii kokku kolm korda, aga midagi välja ei tulnud. Lõpuks sai tund läbi.
Ja ka koolipäev.
I wonder what might happen tonight while this day proceeds....

1/05/2009

Räägime arvudest

0

Represseerimise arvudest. II maailmasõja ajal ja pärast seda.

I suurküüditamine - 10205 inimest, neist 80% naised, lapsed ja vanurid (14. juuni 1941)
II suurküüditamine - 20702 inimest, neist 90% naised, lapsed ja vanurid (25. märts 1949)
Arreteerimised aastatel 1940-88 - 80000 inimest
Mobiliseeritud - 70000 meest saksa poolel ja 50000 meest vene poolel (enamik hukkus rindel, saksa poolel olnud hukkusid Siberis)
Soomepoisid - 3400 meest (Siberisse)

Represseeritute üldarvu Eestis hinnatakse 275000 isiku piires. See oli 1/4 tolleaegsest Eesti rahvastikust.

Lisaks sellele lahkus Eestist sõja möllus 100000 inimest, neist hukkus põgenemise käigus 5200.

Praegune seis Eestis:
Kuna arreteerimise ja küüditamise tõttu oli Eestis elanikkond tublisti vähenenud, oli vaja värsket tööjõudu. Ja kust siis mujalt, kui NSV Liidust, "sõbralikest vennasvabariikidest"! Sisseränne kestab kuni tänaseni. 1994. aastal lahkus koos vene vägedega ka ohvitseride perekonnaliikmed. Arvatakse, et üle 100000 muulase lahkus nendel aastatel.
2000. a läbiviidud rahvaloendus siiski näitas, et on vähenenud Eesti üldelanikkond (1,31 mln inimest) ja küllaltki suur on muulaste ehk põhiliselt venekeelse elanikkonna osakaal (u 40%).

Andmed on pärit Villu Randoja raamatust "Siberi lood".

Seda lugedes vajus mul suu sõna otseses mõttes lahti. Ma teadsin küll, et need arvud on suured, aga et nad nii tohutud on, poleks osanud arvata...

Kool

1

Täna oli esimene koolipäev sellel aastal ja ma olen surmani väsinud. Olgugi, et me midagi ei teinud, vaid saime teada (jälle), et see aasta tuleb meile raske ja et me peame olema mehised (olenemata soost!?), on selline tunne, nagu oleksin juba 10 nädalat koolis käinud...
Extremely weird.