Püüa pilvi, sa ulatud nendeni!

Neljapäeval käisin Marisel külas. Maive ja Jane olid ka seal. Rääkisime, mängisime kaarte, naersime ja rääkisime. Veider, et ainsad, kellega ma kaarte mängin, on Maris ja Maive. Margus ka. Viimase poole aasta jooksul olen mänginug potkitnoi'd ainult nendega. Veider.
Aga tore oli.
Koju jõudes oli ülimalt passiivne inimene. Vaatasin ära TERVE Grey Anatoomia viienda hooaja ja täna jätkasin kuuendaga, sest asi jäi liiga põneva koha pealt pooleli. Seega on mul nüüdseks kuuendast hooajast ka esimene osa vaadatud.
Aga, tegelikult tahtsin ma postitada hoopis seda, et ma olen väga õnnelik.
Taas kord ilma põhjuseta, või noh, enamuse jaoks mõjuva põhjuseta.
Nimelt otsustasin teha arvutiekraani jõllitamisest pausi ja natuke kitarri mängida. Otsustasin, et õpin järjest ära kõik lood raamatust "39 Progressive solos for classical guitar". Alustasin esimesega neist kolmapäeval. Ja ei mänginud seda vähemalt 4 päeva. Kuid täna mängides kõlas see ilusasti. Okei, asi vajab veel harjutamist ja seda üpris palju, kuid asi kõlas nii nagu helikatkendis. Kõvasti aeglasemalt, kuid selle moodi. Ja see oli ilus. Klassikaline muusika kitarril on ilus! Ja ma tõesti tunnen, et ma arenen.
Ma armastan kitarri, selle kõla, seda käes hoida, seda mängida, sellest heli välja pigistada. Loodan, et mu entusiasm jääb sama hooga püsima. Praegu igatahes jätkan harjutamist. Peaks veidi õppima ka mingil hetkel. (ülikooliasju)

Aga, tänase päeva tsitaat ka veel.

Pea alati meeles, et sul pole mitte ainult olla ainulaadne, vaid see on su kohustus!

Read More

Cosy

Viimased kolm päeva/õhtupoolikud on olnud väga seltskondlikud. Tasapisi tekivad juba süümekad, et ei õpi korralikult. Aga natuke lähemalt siis.
Esmaspäeval käisin koos Judith1, Judith2, Nicole ja Frediga kinos. Vaatasime filmi "Brothers". Soovitan seda filmi kõigil vaadata. See on natuke "Schindler's list'i" või siis "Admirali" moodi, ainult et ta ei ole nii ajalooline, aga teema on siiski väga tõsine. Nimelt räägib film Afganistani sõjast ja selle mõjust ameerika sõdurite peredele.
Tõesti hea film.



Siis teisipäeval olid mul loengud ainult kella 2-ni. Pärast seda käisin korraks Sürride korterist läbi ja edasi läksin koju, kuhu oli jõudnud Kerts. Pidime arutama seda, kas minna õhtul rokikasse mingile üritusele, aga otsustasime mitte minna. Rääkisime niisama igasugustest asjadest.
Õhtupoole otsustasin teha väikese uinaku, kuid sain just magama jääda, kui helistas G ja kutsus Püssi. Mkülas olles ütles ta, et ta vb tuleb Püssi, aga see on "maybe". No igatahes kutsusin Kirke ka kaasa. Oli tore õhtu. Nägin isegi Teelet, Hassan'i ja veel ühte nõokat, kelle nime ei tea. Oli selline mõnus õhtu, ning Püssis lasti ka normaalset muusikat, või noh, tegelikult ei olnud seal praktiliselt üldse muusikat, inimeste jutt oli sellest üle. Jõime natuke Püssi punast ja siis saatsime G bussile. Tee peal mängisime lumesõda ja maadlesime niisama. Oli väga tore õhtu. Tagasiteel koju, tegime Kirkega veski juures lumeingleid (Kirke avastas täna, et seal kohas olid kaamerad väljas :P). Terve öö oli kuidagi jahe magada ja hommikul selgus, et olime unustanud õhtul radika tööle panna. No wonder! :)
Täna, ehk siis EV iseseisvumispäeval, kokkasime Kirkega terve hommikupooliku. Kella 1 paiku tulid järjest külalised: Kerttu, Tiina, Liis, Maarja ja Karl. Olime Kirkega valmis teinud kahte sorti õunakooki (seda oli päris palju kokku), kaks Türgi pitsat, küüslauguleibasid. Tundus, et söök tuli hästi välja, sest õhtuks oli ta igatahes otsas enam-vähem. Lisaks söömisele jõime teed ja rääkisime niisama igasugustest asjadest. Tasapisi hakkas õhtupoole rahvas ka ära minema. Otsustasime, et vaatame filmi. Valik langes "Beaches" kasuks. See on film sõprusest. Poole filmi pealt läks Karl ära, sest ütles, et see film ei paku talle pinget. Okei, oleme ausad, treiler ei olnud just kõige intrigeerivam. Aga Karl, sa ei tea, millest sa ilma jäid. See oli väga hea film. Treiler ei andnud selle mõtet ja headust edasi. Soovitan ka seda filmi kõigil vaadata. Veidi pisarakiskuja film oli, aga väga südamlik ja hea. Ma olen avastanud, et vana aja filmid on päris kõvasti paremad, kui praegused, sest nad on ehtsamad. Praegu on kõik romantika- ja draamafilmid kuidagi ühest puust löödud. Lõpp on alati ette ennustatav. "Beaches" on muide 1988 aasta film.
Pärast filmi läks Maarja ka ära.

Sõbrad, tegite mu nädala taas kord nii toredaks. Homme lähen veel Marisele külla ning näen ka Maivet ja Janet ja Margust. Väga mõnus.
Kuigi peaks mõnikord õppima ka siiski.

Aga kõigile, kes seda blogi loevad, ning olid osalised minu selles õudselt õdusas nädalas, ütlen suure "Aitäh'i" ja kallistan kõiki kõvasti.

Mul on ikka nii vedanud teiega :)

PS: Kirke, aitäh tänase päeva eest. Nii lahe, et sa suudad taluda minu pidevaid sotsialiseerimishoogusid. Ja Mkülla tuled sa ka varsti!

Read More

Ära ehita oma kindlusi pilvedesse, et sa ei peaks kogu aeg ronima.

Read More

Kui sa selle ülesande ära lahendad, peaks su IQ olema üle 120.

2+3=10
7+2=63
6+5=
66
8+4=96
siis
9+7=


Võrdusmärkide taga olevad arvud on vaja kätte saada.

Read More

Piirideta piiritus

Kui sel nädalavahetusel Rootsi majas olin, pidin seal ka ööbima (tavaliselt ööbin vanas majas). Rootsi majas olles peangi ma tavaliselt majas ööbima. Olin siis taas kord Lasse toas, mis on igasuguseid pilte ja tsitaate täis, kui lugesin korralikumalt ühte tema seinal olevat tsitaati.

"Minnes läbi kõrbe peame uskuma, et otsime aaret, taevast kaedes aga kujutlema nõiduslikke maastikke, sulama ühte lummava ja vaikiva ümbrusega, mille oleme unustanud: ainult sel moel näeme maailma nii, nagu meie soovime, õpime tundma omaenese piire, lepime nende, kui anni, mitte puudusega."

-L. Battaglia

Read More

Mice- beware!

Olin nädalavahetusel taas kord Mkülas. Seekord Rootsi majas. Hästi mõnus oli.
Sinna minnes oleks peaaegu auto alla jäänud (see ei olnud mõnus). Auto vuhises pmst mu eest mööda, oleks sammu edasi astunud.....
Aga igatahes pani see ja mõned varasemad asjad mind mõtlema, et äkki see kõik kokku on mingi märk? Aga mida see tähendama peaks? Kas ma peaks tulema tagasi maa peale ja reaalselt mõtlema hakkama? (See oleks kohutavalt raske.) Tore oleks teada. Teadmatus on painav.
Igatahes nii mõnus oli kooli- ja linnamelust kõrvale saada. Rootsi maja on kõige rahulikum külas. Ja kõige lihtsam ka. Seal teevad elanikud suurema osa toimkonnast ära. Ma olen saavutanud nendega nii mõnusa harmoonia nende paari korra jooksul, mis ma nende majas olnud olen, et see on lausa hämmastav. Igapäevased kallistused on nii toredad.
Siis laupäeval proovisime paari vabatahtlikuga ära selle munalikööri, mis ma ise teinud olin. Väga hea oli. Suht kiiresti sai otsa. Laupäeval oli saun ka. Meie maja küttis. Natuke kuum sai- 100 kraadi oli permanentselt sees. Aga nii mõnus oli koos Sigridiga (mina ja tema oleme sobivad saunakaaslased, Sõbra maja elanik) lavalt õue käia. Hästi hea karastav oli. Ja sädelev lumi sadas meie poolpaljaste kehade peale ning sulas kiiresti ära. See oli värskendav.
Siis pühapäeval tegin õunakooki, ning Frederike, Judith1 ja Gareth tulid ka seda proovima. Ahjaa, Nicole tuli ka. Rääkisime niisama igasugustest asjadest, lahendasime mingit arvmõistatust ja jõime teed. Mõnus chillout oli. Relaxing.
Õhtul tegin söögi koos elanike abiga valmis poole tunniga, mis on rekordkiirus minu jaoks (riis, kalapulgad, toorsalat, dipikaste, laua katmine). Aga väga lahe oli. Pärast õhtusööki, vahetult enne mu äraminekut avastasid elanikud, et neil on majas hiir. Kuna enamus ei olnud sellest loomakesest just väga vaimustuses ja taganesid tema asukohast kiiruga, otsustasin ma hiire kinni püüda. Pärast paariminutilist maadlust ja kusagil nelja lahinguhaava oli loomake mul ohutult pihus. Ta oli nii armas. Pisike. Viisin ta siis Eesti majja, et äkki teab sealt keegi, kuhu seda hiirt toimetada ja Gareth viis ta siis metsa alla vabadusse. Aga siit hoiatus- kõik Maarja küla hiired- valmistuge kohtuma oma hirmuga- metsiku-Mariaga! :)
Jõudsin just koju tagasi. Siin on veidi jahe. Mkülas on ikka liiga soe toatemperatuur. Lõdisen hetkel siin.
Homme saan Fredi ja Judith1-ga kokku (vb liitub ka Nicole), et minna kinno ja pärast seda kasutame võib-olla ka ära Püssi soodukaid :)

Ilusat ilutsemist!

PS: Planeerisin juba suurema osa suvest ära- olen juba 5 nädala jagu asendusi Mkülas kirja pannud ja neid tuleb veel. :)
PS2:Vaatasin sel nädalavahetusel enda kohta hämmastavalt palju suusatamist ja elasin hooga Kikule kaasa. Kahju, et läks nagu läks. Tartu maratoni oli ka tore jälgida. Ja iluuisutamine oli ka ilus :)

Read More

Pole paremat arsti, kui tõeline sõber.

20 veebruar

Read More

Päev täis üllatusi

Täna oli siis väga üllatusterohke päev.
Plaanisime minna osade kursakaaslastega Tamme staadionile uisutama, kuid siis selgus, et sealne uisulaenutus avatakse alles kell neli. Seega läksin koju.
Seal avastasin, et Maarja oli mul kommenteerinud blogisse, et tal täna veidi ootamatut vaba aega ja et võiks kelgutada või uisutada. No. Mõeldud tehtud. Läksingi pärast alkeemia loengut Tamme staadionile temaga uisutama.
Tamme stata kohta võiks öelda nii palju, et seal on kehv jää, nürid uisud ja plats oli hokimängijaid täis. Ehk siis- lauluväljak on parem. Okei poole kallim ka (uisulaenutus), kuid siiski kõvasti parem. Muidugi mõlemate platside jää oli ühe külje peale kaldus. Aga noh, see selleks.
Maarjaga oli tore. Rääkisime igasugustest asjadest ning lõpptulemuseks sai see, et ta tuleb mulle järgmine kolmapäev külla. Nii lahe! Üritan temaga rohkem suhelda, kui varem. Üritan üldse see aasta palju rohkem oma sõpradele tähelepanu kõige muu kõrvalt pöörata, kui eelmine semester. Ma ei taha ju inimestest kaugeneda.
Aga siis pärast uisutamist tulin koju, sõin, käisin duši all, vaatasin Kirkega "Bones'i". Tõeliselt hea ja mõnus osa oli. Aga siis seriaali lõpus helistas Kerttu ja küsis, et kas ta tohiks koos Karliga külla tulla. Nad olid me korterist ca. 70m kaugusel. Okei, tulid siis.
Aeg läks nii kiiresti. Nad olid siin mingi kolm tundi, kuid tundus nagu see aeg oleks olnud tunni jagu. Oli tore taas kord ka Karli näha. Polnud teda ka mingi paar kuud näinud suht.
Millal sa siis mulle uuesti külla tuled, Karl? Võin teha siis Türgi pitsat :)

Aga nüüd, kuna kell on üle kesköö, võin kirja panna ka tänase (18 veebruar) tsitaadi, mis oleks: "Kõik on kaunis, mida armastad."

Jah, kõik ongi kaunis. Ma olen viimasel ajal näinud nii paljusid inimesi, kellega pole ammu kokku saanud või keda näen harva. Nii mõnus on.
Üritan seda rohkem teha.

Üritan olla parem sõber.

Ja juba homme (kui ma ükskord ärkan, on homme käes), lähen ma Mkülla! :)

Read More

Üks random tsitaat

"Normal is getting dressed in clothes that you buy for work and driving through traffic in a car that you are still paying for - in order to get to the job you need to pay for the clothes and the car, and the house you leave vacant all day so you can afford to live in it."
-Ellen Goodman

Read More

Juhhei vastlad?!

Jah, juhhei?! Just nimelt selliste lauselõpumärkidega.
Minu vastlapäeva ainus rõõm oli see, kui astusin hommikul uksest välja ja puud olid härmas. Päike paistis ja samas sadas õhkõrnu lumehelbeid. Kõik sätendas. Nii ilus oli. Ei olnud väga külm ka. Perfektne ilm vastlapäevaks.
Vastlapäevaks, mis minu jaoks möödus Tiigi 78 hoones või siis Jakobi 2 hoones. Tõepoolest. Minu ainus nauding sellest võrratust päevast oligi hommikune jalutuskäik kooli. Loengute vahepeal käisin ka natuke õues, kuid siis oli külm, sest tulin soojast õue ja see pani lõdisema.
Ah jaa. Õhtul kui Kirke koju jõudis, sõime kumbki ühe vastlakukli ka. Vähemalt polnud selle peal kunstvahukoor, vaid ikka ehtne. Vastlakukkel oli täitsa hea, kuid siiski jäi midagi puudu.
Ma pole see talv veel kelgutanudki.
Lugesin Mennu ja Gerda blogist, et neil oli ilus vastlapäev. Esimesed, kelle vastlapäeva kirjelduse ma õhtul koju tulles sain.
Mkülast käidi kah täna Mammastes (vist oli seal) kelgutamas.
Igatsen hernesuppi ja kelgutamist!

Seega, juhhei vastlad?!

PS: Polegi siin blogis ammu vingunud.

Read More

Soovin sulle armastust!

See tsitaat pärineb taas kord Kaie poolt kingitud kalendrist.
Aga nüüd siis asja juurde.
Eile oli sõbrapäev. Oli tore päev.
Olin kutsunud enda poole külalisi. Enamus neist olid naissoost. Üks meessoost isik oli ka.
Kõik algas siis eile päeval, kui ma kella 1300-ks oma korterisse läksin. Kokkasime Kirkega terve õhtupooliku- tegime õunakooki, šokolaadikooki, vahvleid ja pirukaid. Kella 1800 paiku läksin Maarjamõisa peatusesse Judithile vastu, kes tuli Tallinnast EVS mid-term training'ult. Jalutasime siis minu poole, kus jäime ootama teiste tulekut. Jõime teed ja rääkisime niisama. Kusagil enne kella seitset jõudsid Kaie, Kerttu ja Liis. Natuke hiljem jõudsid ka Tiina, Gerda, Kairi ja Joosep. Nad tõid pizzat, pirukaid ja igasuguseid näkse veel. Tüüpiline Eesti pidu- palju sööki. Jooki seekord polnud. No tegelt oli küll- teed joodi päris hoogsalt. Maandusime kõik põrandale või madratsitele ja rääkisime niisama igasugustest asjadest ja sõime ja jõime. Tüüpiline meie puhul. Vaatasime ka minu "The book'i" ehk siis tegelikult pildiraamatut "The Disciples", millest olen eelnevalt siin blogis ka kirjutanud. Oli hästi mõnus ja hubane olemine. Ühel hetkel otsustasime, et vaatame ka filmi, sest Judith pidi suht varsti bussi peale minema ja Gerda-Kairi-Joosep pidid kinno minema veel. Vaatasime "Now and then'i". Kahjuks ei saanud jõudnud me sellest pooltki ära vaadata, kui pidin Judithi juba bussile saatma. Samas läksid ka G,K ja J ära. Saatsin Judithi Kaare peatusesse. Ta ütles, et eestlased oskavad hästi kokata ja et ma elan kenas ja mõnusas kohas. Judith- kui sa seda loed, siis tea, sa võid mulle iga hetk külla tulla, kui tahad.
Kui korterisse jõudsin, vaatasime filmi lõpuni ja rääkisime niisama igasugustest asjadest. Kerttu tegi mulle teatavaks, et "Hurt" ei olegi Johnny Cashi lugu, vaid hoopis Nine Inch Nails'i oma. Ma olin nii pettunud selle peale, sest minu arvates oli see üks Johnny parimaid lugusid, ja nüüd sain teada, et see on ainult kaver. Miks?? Miks ei võiks see tema oma olla originaalis? See on sama nagu Guns'n'Roses on teinud kaveri "Knockin' on heaven's door'le". Haige. Nii paljud head lood, mida ma tean, on tegelikult kaverid.
Siis meenutasime mu veidraid unenägusid ja mulle meenus see uni, kus John oli paks ja kiilakas ning käis Eiki Nestoriga presidendiballil. Vt postituste label'i "uni" alt unenäo detailset kirjeldust. Olen sellest varem ka bloginud.
Aga siis vaatasin ühel hetkel Facebook'i, et kontrollida Studentdays fännilehe võistlust, mille käigus pidi igal pühapäeva õhtul välja antama 3x2 priipääset Saku õlletehasesse ööseks. Tuli välja, et ma sain ka pääsmed sellele reisile. Nii lahe. Ilmselt lähme koos Kirkega. Seal on õlledegusteerimine ja -koolitus. Nii äge! Ootan juba. Minek on 12 märtsi õhtul.

Aga jah, siis ühel hetkel läks Tiina Zavoodi oma füüsikutega pidutsema. Rääkisime veel mõnda aega niisama ja kella 0100 ajal läksid ka Kaie, Kerttu ja Liis ära.

Sõbrad, oli tore õhtu. Loodan, et teeme selliseid veelgi. Õigemini, kindlasti teeme.
Olete väga kallid.

Read More

Paneme raku plahvatama

Kõigepealt tänase päeva tsitaat:
Viska oma süda ettepoole- ja jookse, et see kinni püüda.

Ja nüüd teema juurde.
Hakkasin Kirkele kitarri õpetama. Eile öösel kell 12. Ta lubas seda täna harjutada.
Siis. Kool on huvitav. Eilne autismipedagoogika oli küll pikk, kuid ma kuulasin seda terve aja väga pingsalt. Konspekti sai arvutisse kokku 8lk. Enamust materjali ma küll teadsin oma praktika kaudu, kuid huvitav oli siiski.
Siis. Neljapäeval oli "Käitumise füsioloogia". Õppisime raku tööpõhimõtet. Sain teada, kuidas rakk ennast hävitab. Kahjuks pole mul hetkel konspekti läheduses ja ma ei saa kindlalt öelda, mis organell see oli, mis plahvatades raku sisemuse hävitab. See oli vist lüsosoom, aga pead ei anna. Kui oma arvutisse saan, siis kirjutan lähemalt.

Aga.
Homme on sõbrapäev. Selle nimel vaaritame homme Kirkega pool päeva igasuguseid magusaid asju ja õhtul tulevad sürrid korterisse külla. Judith1 tuleb ka. Ta tuleb Tallinnast ja siis on tal bussini nii palju aega ja ta uuris, et äkki ma oleks nõus taga kokku saama. Kutsusin ta siis ka meie kampa. Pole küll kõiki sürre kätte saanud, et seda mainida, kuid loodan, et neil pole midagi selle vastu. Judith on väga lahe inimene. Ja ta tahab uusi tuttavaid saada nii palju, kui võimalik.
Igatahes saab olema selline mõnus girls night in, kus pugime magusat ja vaatame filmi. Loodan, et tuleb armas õhtu. Teen enda poolt selleks kõik võimaliku. :)

Ahjaa, eile sain Maivega ka kokku. Ta oli Tartus ja tuli mulle külla. Nii tore oli teda üle hulga aja näha. Rääkisime igasugustest asjadest, eriti autismipedagoogikast ja Aspergeri sündroomist. Hullult äge on igasuguseid tuttavaid näha. Kahju, et Marist tükk aega näinud pole. Plaanin ka seda ikka kunagi teha, kui vähegi õnnestub.
Siis, täna bussiga koju sõites nägin Raunot ja Maarja-Liisi. Nad tulid ka Võrru. Nii tore oli näha veel teisi Nõokaid peale nende, keda suht igapäevaselt näen. Rääkisime niisama sõidu ajal igasugustest asjadest. Tore ja mõnus oli.
Igatahes. Praegu olen väga õnnelikus meeleolus ja ootan väga homset õhtut. Loodan väga, et tuleb tore ja lahe õhtu. Usun, et tegelikult tuleb ka.

Seega, ilusat sõbrapäeva kõigile!

Read More

Küll küllale liiga ei tee...

Või siis teeb küll.
Ma ka ei tea.
Tean ainult seda, et mul on hetkel arvutis 6116 laulu- ilma duplikaatideta. Ehk siis. Peaks natuke hoogu maha võtma.
Nüüd ei tohi ma tükk aega midagi tõmmata. Hetkel on arvutis umbes 1000 kuulamata lugu. 1/6 mu library'st on kuulamata. Vähemalt on Itunes'ga hea see, et duplikaatide probleem kaob ära- üks lihtne klahvivajutus ja duplicates on kõik näha.
Aga muidu. Kuulake Genialistide "Gentel Tentelit" vahelduseks.

Appi.

Read More

Hämmastav....

Kool algas. On kestnud juba kolm päeva. Ja väga veider on see, et mul pole veel loengutes tulnud peale sellist und, nagu tavaliselt. Mulle isegi meeldib loengutes olla. Täidan usinalt oma uusaastalubadust, mis ütles, et panen loengutes rohkem tähele ja õpin korralikumalt. Samas tohutult häirib see, et peab terve päeva ühe koha peal passima. Istuma. Kuidagi veider on. Olen harjunud kogu aeg kusagil toimetama või midagi tegema, aga nüüd pean istuma. Vagusi. Jalad kohe kibelevad kusagile liikuma. Selle semestri ained on mulle siiamaani kõik meeldinud. Õpime kasutama SPSS (mingi infotöötlusprogramm), õpime inimese anatoomiat täpsemalt tundma. Täna oli alkeemia loeng ka. Sissejuhatavad loengud on enamasti jurad. Alkeemia polnud ka midagi erinevat üldisest tendentsist. Aga tundub tulevat huvitav loeng.
Siis. Alkeemias avastasin, et ei tehtagi hinde saamiseks näidendit, mis on kahju. Peame hoopis ettekande tegema. Ma oleksid eelistanud loomingulisemat lähenemist. Siis jama on ka see, et aine "Lisapill" kitarriõpetajal olid kõik ajad täis ja pidin ennast ainelt maha regama. Alternatiiviks pakuti küll pasunat, aga see mind ei huvita ja pealegi pole mul endal pasunat kusagilt võtta ka (pill peab endal olema). Niipalju siis mu plaanidest.
Siis avastasin, et mu tunniplaan on nii tühi ja auklik, et lausa tuuline on. Tõepoolest- teades ennast, ei kasuta ma neid tunniplaanis olevaid auke ilmselgelt väga mõistlikult ja raiskan aja niisama ära. Jamasti seega. Graafik võiks tihedam olla.
Täna käisin suure pausi ajal Kirke, Tuuli ja Liisiga uisutamas. Nii mõnus oli. Alguses üritasime kohe pärast loengut minna uisutama, aga siis tuli välja, et laenutus on avatud alates kella 1400-st. Seega käisime vahepeal kesklinnas Kuumas Tassis kakaod joomas. Aga pärast vantsisime väljakule tagasi ja saime mõnusalt uisutada. Üritan niipea, kui võimalik, uuesti minna sinna. Kasutan järelejäänud talve nii palju, kui õnnestub, talvespordi harrastamiseks. See on ju ainus korralikum liikumine, mida ma siin teha saan praegu.
Aga jah, asun nüüd kooliasjade kallale (üritan materjale alla laadida) ning siis võtan ka kitarri jälle ette.

PS: Ülikooli raamatukogu kohvikus on väga hea kakao :)

Read More

Siiras "ei" on parem kui võlts "jah".

Read More

Trullallaa, trallalaa, kooli lähen maaaa...

Eelmine nädal (minu ametlik vaheaja nädal) möödus mul taas kord Mkülas. Läksin sinna siis esmaspäeval. Sain Ly autoga Tartust. Jõudsin külakoosoleku ajaks. Esmaspäeval olin Põhjala majas. Pidin seal olema kuni kolmapäeva õhtuni, aga kahjuks pidin ära vahetama. Seega olin neli päeva jutti Eesti majas hoopis. Esmaspäev oli tõesti Blue Monday. See mõjutas tervet nädalat nii, et eile koju jõuda oli väga mõnus. Täiskuu mõju oli elanikele (ja ilmselt ka endale) näha terve selle nädala jooksul. Pmst siis järelmõju. Kõik olid nii rahutud. Samas sai Katiga, G-ga ja Mariliniga kõvasti maadeldud. Kui ma eile enne külast äraminekut Eesti majja läksin, tuli Kati mu juurde ja kallistas mind väga kõvasti ja oli niiii rõõmus mind nähes. Kardan, et selline asi ei kesta kaua- olin nüüd ju 4 päeva püsivalt tema majas, aga kes teab, millal jälle sinna majja satun. Tahan olla kõigis majades. Osaliselt on kahju, et ma ei saa ühe maja elanikke nii süvitsi tundma õppida, aga samas on jälle tore, et ma saan kõigi elanikega kontakti. Kõik küsivad mult kogu aeg, et millal ma jälle nende majas olen. Jätkuks mind ainult kõigisse majadesse korraga- äkki keegi saaks mind viieks perfektselt funktsioneerivaks jupiks jagada? Nojah. Kahju ikkagi. Kumbki lahendus pole parim. Mis on siis parim? Ma ka ei tea.
Samuti ei tea ma ka seda, millal jälle Põhjala majas olen. Ilmselt mitte niipea. Sellest on kahju. Kahju on ka sellest, et ma ei saa panna siia blogisse kirja paljusid asju, mida tahaks. Ei tohi lihtsalt. Ja ei ole eriti kasulik ka.
Sel nädalal vaatasime Judith1, Judith2, Frederike ja Nicole'ga filme. "Maja järve ääres" on väga hea film. Soovitan. Samuti vahetasin Judith1-ga muusikat. Tema sai omale arvutisse väga palju minu muusikat (vähemalt 500 laulu, aga tegelikult ilmselt rohkem). Eriti meeldis talle Ursula- "Heiki" (meil on külas üks Heikki-nimeline tegevusjuhendaja) ja Metsatölli- "Oma laulu ei leia ma üles". Sain ka oma arvutisse kusagil 500 lugu. Andsin ka G-le mõned laulud ja filmid. Kogemata kustutasin ära oma RHCP diskograafiast suure osa, seega Kerttu (või Kirke) palun, tahan neid laule tagasi! Vaatasin ära filmid "Paint your Wagon" ja "Singing in the rain". Kumbki ei avaldanud erilist muljet, kuid viimase kohta võin öelda, et läksin selle toel magama kolm õhtut järjest. :) Ahjaa, siis käisin neljapäeval Heikki jõrumises. Päris lahe oli. Õhtupoole käisin koos külaga ka Põlvas ujumas. Tegime seal Kati ja Anneli ja Reedaga vettehüppeid ning Anneli ütles mulle, et ma olen sirgejalgne-Maria (sest ma hüppasin peakat tema arvates eriti ilusalt sirgete jalgadega ja sujuvalt ^^; ). Laupäeval ja pühapäeval olin Sõbra majas. Polnud seal majas veel olnud. Aga mulle meeldis ka seal kohe väga. Laup. aitasin Heikkil toimkas süüa teha ja pühap olin ise toimkonnas. Tegin suure hunniku pannkooke, mis said väga kiiresti otsa. Käisime osade elanikega ka Taevaskojas. Seal oli nii ilus. Palju ilusam kui suvel. Tegin ka pilte. Kahjuks küll ainult mobiiliga, aga siiski... Suures Taevaskojas olid meiega samal ajal 4 tegelast Tartust ning nad ütlesid, et on esimest korda seal ning pakkusid meile kommi. Väga armas neist!
Kõige naljakam oli see, et teisipäeval ei läinud mulle saun üldse peale. Kohe üldse mitte. Õhtul, kui oli vabatahtlike saun (ma olin eelnevalt juba üritanud saunas käia), istusin ma niisama seal ja ajasin juttu. Nii tore oli. Aga see-eest oli laupäeval väga mõnus saun. Otsustasin, et kui ma järgmine kord külla lähen, katsetan ära ka tiikihüppamise. Teised vabatahtlikud on kõik seda teinud. Ma tahan olla ikka tõeline eestlane. Ja pealegi, tiigis pidi olema soojem kui lumes.... Noh, eks näis. Lumes püherdamine meeldib mulle küll väga...
Aga siiski, kõike ilusat kokku võttes võin öelda, et kui ma lõpuks eile koju jõudsin, olin täiesti laip. Oli stressirohke nädal. Ostsin poest paar pudelit õlut (sama tegi ka Olivia- ilmselt oli ka talle väsitav nädal) ning jõime need Kirkega eile õhtul ära. Tahtsin juba eile blogida, aga ei viitsinud. Täna võtsin lõpuks ennast kokku.

Ahjaa, ma ei saanudki kitarrikursusele ülikoolis. Seda sellepärast, et see õppejõud oli juba nii hõivatud. Mulle pakuti alternatiivina pasunat.... :) Suht naljakas. Aga eks ma õpin siis ise.

Aa, ja siis veel. Eile, korterisse jõudes ja tuppa minnes avastasin ma oma seina pealt uue pildi. Ei, mitte kitarripildi (selle peaks Kirke laup tagasi saama), vaid hoopis ühe väga ilusa pildi. Kirke tehtud. Panime sellele nimeks "Before the beginning". Beginning võib olla nii päikesetõus kui ka -loojang. Aga see on nii ilus pilt. Selle skänn on mul praegu arvuti taustaks. Kirke, I love you! Nüüd jääb üle oodata veel kitarripildi seinale ilmumist. See peaks olema veel suuuur ja lõuendil. Lahe!
Aga täna algas kool. Üritan ühte oma uusaastalubadustest pidada ja loengutes mitte kõrvaliste asjadega tegeleda ning ka mitte magama jääda. Täna pidasin sellest igatahes kinni, mis sest, et silm kiskus vahepeal ikka väga kõvasti kinni...

Ilusat ilutsemist!

Read More

Miks käia Mkülas?

Minu vabatahtlik tegevus Maarja külas algas 2009 novembris, kui tulin koos oma sõbraga, kes siin tsiviilteenistust tegi, küla vaatama. Mõte sellest, et võiks kusagil vabatahtlikuna töötada, oli tolleks ajaks mul juba paar kuud mõlkunud. Põhjuseks siis see, et tahtsin oma vaba ajaga teha midagi, mis oleks ka teistele kasulik ja millel oleks mingit mõtet- niisama internetis passimine on ju mõttetu ajaraiskamine.
Kohe, kui ma küla nägin, armusin ma sellesse ära. Siinsed inimesed olid algusest peale mu vastu väga sõbralikud. Kaks nädalat pärast oma esmavisiiti külasse, tulin siia nädalavahetuseks vabatahtlikuna. Olin tookord Põhjala majas ning ei teadnud sealt kedagi. Kui maja uksest sisse astusin, tulid paar elanikku mind kallistama. Ja niimoodi ma siia käima jäingi. Nüüdseks olen olnud siin juba paar kuud ning üritan siia tulla nii tihti, kui kooli kõrvalt võimalik on.
Vabatahtlikuna pean ma siin enamasti köögitoimkonnas elanikega süüa tegema, aitama neil maja koristada ja nendega mõnikord ka koolitundides kaasas käima. Alguses siia tulles, ei osanud ma praktiliselt üldse süüa teha- pannkookegi tegin poest ostetavast pulbrist. Praegu saan juba lihtsamate toitudega hakkama ning õpin iga kord külas olles midagi uut juurde.
Kõik siinsed inimesed on mind väga hästi vastu võtnud. Iga kord, kui siia tulen, saan elanikelt palju kallistusi. Kõik on nii hoolivad. Siit ära minnes ootan pikisilmi tagasitulekut juba siis, kui bussi peale astun. Maarja küla on saanud minu teiseks pereks, kellega ma veedan isegi rohkem aega, kui kodus. Ma ei kujuta enam elu ettegi ilma selle külata.
Paljud on minult küsinud, et miks ma nii palju oma vabast ajast sellisele tegevusele pühendan. Nagu ma enne mainisin, siis tahan oma vaba aega mõistlikumalt kasutada. Peale selle tunnen ma, et läbi vabatahtliku tegevuse olen ma ka ise parem inimene. Siin külas on kõik nii siirad ja ausad (ja see on nakkav), et see on ebareaalne. Nagu muinasjutt. Juba sellise tohutu hoolimise pärast käin ma siia nii tihti. Tunnen, et minust on kusagil kasu. Lisaks kõigele sellele saan ma suhelda väga erinevate inimestega, ning see on minu edaspidiseks tööks kasulik (õpin praegu psühholoogiat). Samuti peaks vist ära märkima, et vabatahtlikku tegevust võib ka välja tuua oma CV-s, ning tulevikus hõlbustab see tööle saamist, sest kooliväline tegevus on tööturul kõrgelt hinnatud. Siiski, minu jaoks on see viimane punkt kõige tähtsusetum. Kui ma ka CV-sse seda punkti kirja panna ei saaks, käiks ma külas edasi nii tihti kui võimalik.
Kuidas saada vabatahtlikuks Maarja külas? Tuleb lihtsalt võtta ühendust küla esindajatega ning tulla küla vaatama. Pärast seda saab otsustada, kas see on just asi, mida hing ihkab teha. Vabatahtlikke on külas ilmselt alati vaja, sest küla on päris suur ning ainult töötajate tegevusest jääb väheks. Miks siia tulla? Nagu ma eespool kirjeldasin, saab siit edaspidiseks eluks suure kogemustepagasi ning ka hing on siin rahul.
Selleks, et aru saada, miks on Maarja külas vabatahtlikuks tore olla, tuleb ise külla tulla ja järele proovida. Ainult sõnadega ei saa edasi anda seda tunnet ja õhkkonda, mis siin külas valitseb. Paljud, kes siia on tulnud, on ka siia jäänud. Ka mina loodan oma elu siduda Maarja külaga. Ükskõik kas siis vabatahtlikuna või kunagi kauges tulevikus siia tööle tulles.

Read More

Leia aega iseenda jaoks!

Read More

Ehkki su nägu tuntakse, jääb su süda mõistatuseks.

4 veebruar

Read More

Elu on ilus!

Käisin eile Tiina ja Iirisega uisutamas. Karl pidi ka tulema, aga leidis vabanduse mitte tulla. (Ai, ai, Karl!) Uisutada oli tore. Ma ei olnud seda lausa kaks aastat teinud. Ja ma ei olnud selles ka väga koba. Uisutasin peaaegu sama hästi kui kaks aastat tagasi. Nii mõnus oli liuelda. Jää ei olnud küll kõige parem, aga pikali ma ei kukkunud. Nii tore oli ka Iirist üle hulga aja näha. Üritan kohe, kui võimalik, Nõkku neile külla minna. Uisutama lähen ka uuesti kohe, kui võimalust ja aega on. :)
Siis, täna käisin verd andmas. Oli tõeliselt Blue Monday. Okei, hemoglobiin oli mul siiamaani kõige kõrgem- 147 mg/l, ja vererõhk oli ka normis (natuke kõrgem kui norm, aga seda sellepärast, et olin just kiiresti jalutanud). Siis, näpust ei tahtnud veri seisma jääda. Tahtsin stressipalli pumpama hakata, kui avastasin, et näpp verine. Suht huvitav iseenesest- siiamaani on ta mul olnud selleks ajaks juba kinni. Anyway. Verd taheti võtta vasakust käest. Nõel torgiti sisse, aga verd ei tulnud. Arst vaatas ka, et mis jama on. Peaks justkui veenis olema. Oligi. Aga nahatükk oli torkamisel nõela sisse läinud ja veri ei saanud nõelast läbi. Nojah. Sellest käest siis verd ei saadud. Võeti teine (parem) käsi ette. Sealt mult tavaliselt ei võeta verd, sest veen kaob eest ära. Nagu ka seekord. Nõel torgati sisse, aga verd ei tulnud. Täitsa hull juba. Vaatasin, et ei saagi antud. Noh, nad natuke urgitsesid ja said vere ikka kätte sellest käest. Veri tuli jube aeglaselt. Tavaliselt saan ma kusagil 5min-ga vere ära antud, täna läks kusagil 8min.
Tõesti- Blue Monday. Aga see selleks. Sain endale väga ilusa kruusi. Hetkel istun kodus ja teen aega parajaks, et Mkülla minna.

Tsitaatide aeg!
Veebruar:
Õnn on palju asju;
see on lumi, see on päike-
see on miski, mille iga päev toob.
Õnn on kogu maailm, ilusad asjad ümberringi.

1. veebruar : Ole õnnelik, sind armastatakse!

Read More