Miks käia Mkülas?

Minu vabatahtlik tegevus Maarja külas algas 2009 novembris, kui tulin koos oma sõbraga, kes siin tsiviilteenistust tegi, küla vaatama. Mõte sellest, et võiks kusagil vabatahtlikuna töötada, oli tolleks ajaks mul juba paar kuud mõlkunud. Põhjuseks siis see, et tahtsin oma vaba ajaga teha midagi, mis oleks ka teistele kasulik ja millel oleks mingit mõtet- niisama internetis passimine on ju mõttetu ajaraiskamine.
Kohe, kui ma küla nägin, armusin ma sellesse ära. Siinsed inimesed olid algusest peale mu vastu väga sõbralikud. Kaks nädalat pärast oma esmavisiiti külasse, tulin siia nädalavahetuseks vabatahtlikuna. Olin tookord Põhjala majas ning ei teadnud sealt kedagi. Kui maja uksest sisse astusin, tulid paar elanikku mind kallistama. Ja niimoodi ma siia käima jäingi. Nüüdseks olen olnud siin juba paar kuud ning üritan siia tulla nii tihti, kui kooli kõrvalt võimalik on.
Vabatahtlikuna pean ma siin enamasti köögitoimkonnas elanikega süüa tegema, aitama neil maja koristada ja nendega mõnikord ka koolitundides kaasas käima. Alguses siia tulles, ei osanud ma praktiliselt üldse süüa teha- pannkookegi tegin poest ostetavast pulbrist. Praegu saan juba lihtsamate toitudega hakkama ning õpin iga kord külas olles midagi uut juurde.
Kõik siinsed inimesed on mind väga hästi vastu võtnud. Iga kord, kui siia tulen, saan elanikelt palju kallistusi. Kõik on nii hoolivad. Siit ära minnes ootan pikisilmi tagasitulekut juba siis, kui bussi peale astun. Maarja küla on saanud minu teiseks pereks, kellega ma veedan isegi rohkem aega, kui kodus. Ma ei kujuta enam elu ettegi ilma selle külata.
Paljud on minult küsinud, et miks ma nii palju oma vabast ajast sellisele tegevusele pühendan. Nagu ma enne mainisin, siis tahan oma vaba aega mõistlikumalt kasutada. Peale selle tunnen ma, et läbi vabatahtliku tegevuse olen ma ka ise parem inimene. Siin külas on kõik nii siirad ja ausad (ja see on nakkav), et see on ebareaalne. Nagu muinasjutt. Juba sellise tohutu hoolimise pärast käin ma siia nii tihti. Tunnen, et minust on kusagil kasu. Lisaks kõigele sellele saan ma suhelda väga erinevate inimestega, ning see on minu edaspidiseks tööks kasulik (õpin praegu psühholoogiat). Samuti peaks vist ära märkima, et vabatahtlikku tegevust võib ka välja tuua oma CV-s, ning tulevikus hõlbustab see tööle saamist, sest kooliväline tegevus on tööturul kõrgelt hinnatud. Siiski, minu jaoks on see viimane punkt kõige tähtsusetum. Kui ma ka CV-sse seda punkti kirja panna ei saaks, käiks ma külas edasi nii tihti kui võimalik.
Kuidas saada vabatahtlikuks Maarja külas? Tuleb lihtsalt võtta ühendust küla esindajatega ning tulla küla vaatama. Pärast seda saab otsustada, kas see on just asi, mida hing ihkab teha. Vabatahtlikke on külas ilmselt alati vaja, sest küla on päris suur ning ainult töötajate tegevusest jääb väheks. Miks siia tulla? Nagu ma eespool kirjeldasin, saab siit edaspidiseks eluks suure kogemustepagasi ning ka hing on siin rahul.
Selleks, et aru saada, miks on Maarja külas vabatahtlikuks tore olla, tuleb ise külla tulla ja järele proovida. Ainult sõnadega ei saa edasi anda seda tunnet ja õhkkonda, mis siin külas valitseb. Paljud, kes siia on tulnud, on ka siia jäänud. Ka mina loodan oma elu siduda Maarja külaga. Ükskõik kas siis vabatahtlikuna või kunagi kauges tulevikus siia tööle tulles.