Päev täis üllatusi

Täna oli siis väga üllatusterohke päev.
Plaanisime minna osade kursakaaslastega Tamme staadionile uisutama, kuid siis selgus, et sealne uisulaenutus avatakse alles kell neli. Seega läksin koju.
Seal avastasin, et Maarja oli mul kommenteerinud blogisse, et tal täna veidi ootamatut vaba aega ja et võiks kelgutada või uisutada. No. Mõeldud tehtud. Läksingi pärast alkeemia loengut Tamme staadionile temaga uisutama.
Tamme stata kohta võiks öelda nii palju, et seal on kehv jää, nürid uisud ja plats oli hokimängijaid täis. Ehk siis- lauluväljak on parem. Okei poole kallim ka (uisulaenutus), kuid siiski kõvasti parem. Muidugi mõlemate platside jää oli ühe külje peale kaldus. Aga noh, see selleks.
Maarjaga oli tore. Rääkisime igasugustest asjadest ning lõpptulemuseks sai see, et ta tuleb mulle järgmine kolmapäev külla. Nii lahe! Üritan temaga rohkem suhelda, kui varem. Üritan üldse see aasta palju rohkem oma sõpradele tähelepanu kõige muu kõrvalt pöörata, kui eelmine semester. Ma ei taha ju inimestest kaugeneda.
Aga siis pärast uisutamist tulin koju, sõin, käisin duši all, vaatasin Kirkega "Bones'i". Tõeliselt hea ja mõnus osa oli. Aga siis seriaali lõpus helistas Kerttu ja küsis, et kas ta tohiks koos Karliga külla tulla. Nad olid me korterist ca. 70m kaugusel. Okei, tulid siis.
Aeg läks nii kiiresti. Nad olid siin mingi kolm tundi, kuid tundus nagu see aeg oleks olnud tunni jagu. Oli tore taas kord ka Karli näha. Polnud teda ka mingi paar kuud näinud suht.
Millal sa siis mulle uuesti külla tuled, Karl? Võin teha siis Türgi pitsat :)

Aga nüüd, kuna kell on üle kesköö, võin kirja panna ka tänase (18 veebruar) tsitaadi, mis oleks: "Kõik on kaunis, mida armastad."

Jah, kõik ongi kaunis. Ma olen viimasel ajal näinud nii paljusid inimesi, kellega pole ammu kokku saanud või keda näen harva. Nii mõnus on.
Üritan seda rohkem teha.

Üritan olla parem sõber.

Ja juba homme (kui ma ükskord ärkan, on homme käes), lähen ma Mkülla! :)