Räägime arvudest

Represseerimise arvudest. II maailmasõja ajal ja pärast seda.

I suurküüditamine - 10205 inimest, neist 80% naised, lapsed ja vanurid (14. juuni 1941)
II suurküüditamine - 20702 inimest, neist 90% naised, lapsed ja vanurid (25. märts 1949)
Arreteerimised aastatel 1940-88 - 80000 inimest
Mobiliseeritud - 70000 meest saksa poolel ja 50000 meest vene poolel (enamik hukkus rindel, saksa poolel olnud hukkusid Siberis)
Soomepoisid - 3400 meest (Siberisse)

Represseeritute üldarvu Eestis hinnatakse 275000 isiku piires. See oli 1/4 tolleaegsest Eesti rahvastikust.

Lisaks sellele lahkus Eestist sõja möllus 100000 inimest, neist hukkus põgenemise käigus 5200.

Praegune seis Eestis:
Kuna arreteerimise ja küüditamise tõttu oli Eestis elanikkond tublisti vähenenud, oli vaja värsket tööjõudu. Ja kust siis mujalt, kui NSV Liidust, "sõbralikest vennasvabariikidest"! Sisseränne kestab kuni tänaseni. 1994. aastal lahkus koos vene vägedega ka ohvitseride perekonnaliikmed. Arvatakse, et üle 100000 muulase lahkus nendel aastatel.
2000. a läbiviidud rahvaloendus siiski näitas, et on vähenenud Eesti üldelanikkond (1,31 mln inimest) ja küllaltki suur on muulaste ehk põhiliselt venekeelse elanikkonna osakaal (u 40%).

Andmed on pärit Villu Randoja raamatust "Siberi lood".

Seda lugedes vajus mul suu sõna otseses mõttes lahti. Ma teadsin küll, et need arvud on suured, aga et nad nii tohutud on, poleks osanud arvata...