Memories

Sattusin just vaatama sellel aastal tehtud pilte.
Esiteks: tohutult võõrastav oli vaadata ennast mustade juustega. Ikka tohutult. Aga siis. Nukker oli vaadata, et veel juulikuus olid mul nii pikad juuksed. Miks ma nad ometi maha lõikasin (jälle)?!


Siis sattusin kausta nimega ühikas. Ja oh, sealt vaatasid mulle vastu pildid, mille tegemise pärast ma Kerttuga norisin, et mis ta nii mõttetutest asjadest pilte teeb, kui pildid ühika seintel ja sassis tuba. Kuid nüüd neid pilte vaadates olen õnnelik, et ta need tegi. Ta jäädvustas igaveseks toa nr 406* sellises seisus nagu ta terve aasta oli. Kahjuks oli meie toas juba palju muutunud tol hetkel- ma olin enamuse oma asjadest kokku pakkinud juba. Kahjuks.
Aga, mis põhiline- neid pilte vaadates tekkis sisemuses valukihvatus. Selline tunne oli, et kohe-kohe astun sisse oma tuppa või 406-de ja leian eest kõik sellisena nagu ta oli...