Messy misery

Täna on tõeliselt suur tahtmine vanduda. Kohe väga suur tahtmine.
Aga otsast peale.
Tahtsin kitarri tinistada natuke. Viimati mängisin üleeile. Võtan siis kidra kotist välja ja oi, oi! Üks keel on katki läinud. Mitte, et see suur üllatus mu jaoks pole, aga noh, mu tagavara-keeled on sellised, mida ei saa kidrale külge panna, sest neil puudub üks jublakas otsast, mis neid kinni hoiaks. Võtsin siis vanad keeled maha, avastasin, et vb saab vanade keelte otsikut vähemalt kolme esimese keele jaoks kasutada ja üritasin siis E-keelt peale panna. Kõik läks hästi, kuni jõudsin pingutamiseni. Jublakas tuli küljest ja sain keelega vastu näppe. Ma saan omaenese kitarri käest vastu näppe. Nüüd pean igatahes poest ostma sellised keeled, mis kitarrile ka reaalselt sobivad. Omaenese laiskus, et seda varem ei ole teinud. Aga lihtsalt, ma ei viitsi seda häälestust teha, mida alguses kogu aeg teha tuleb, kuni keeled häälde jäävad. Nojah. Selle eest saingi nüüd vastu näppe...

Aga tegelikult ei ajanud see mind üldse pahaseks ega midagi. Lihtsalt, ma ei saanud oma mänguasjaga mängida...
Tegelik teema on ikka kodune. Miks ei võiks inimesed pidada oma lubadusi??!! Nutta tahaks.
Loodan, et asi ei ole nii hull, kui tundub.
Aga noh.
Siiski.
Asi puudutab minu autot. Seda jubedat KIA-t, mis on tegelikult kõige tervem auto meie peres. Loodetavasti ta on veel.
Lisaks sellele, et ma pean oma asjadega hakkama saada, pean ma veel kontrollima suurt titat, kes teeb kõike, mida ta ise teha tahab. Olenemata antud lubadustest.
F**k!