Ma olen imelikuks muutunud. Täna ja eile õues käies tunnen ma kogu aeg kevade hõngu. Selline mõnus lõhn on õues, mis on tavaliselt kevaditi. Ja ometi on hetkel kesktalv. Nojah. Võib-olla on asi selles, et hetkel on lihtsalt soojem- ei ole enam -30 kraadi vaid on -7 ning soojenemisega tuleb selline kevademeeleolu peale. Aga väljas oli mõnus. Loodetavasti on homme ka selline, siis kui uisutama lähen. Praeguse seisuga lähen üksi, sest Tiina hüppas alt ja keegi teine pole veel vastanud. Ja enamus on kusagil mujal ka, kui Tartus, sest vaheaeg on ju.
Aga mida veel- otsustasin, et õpin ära biitlite "Here comes the sun" kitarril. Leidsin mingi suhteliselt lihtsa tab-i, mille abil mängides kõlab laul juba laulu moodi. Aga arenemisruumi on veel kõvasti. Kuid siiski, enesetunne juba paraneb- ma ei ole veel täitsa rooste läinud.
Tuju on hea. Asun nüüd Laurise jaoks seda teksti valmis mõtlema, mis Mküla kodukale üles läheb. Ja siis tagasi kitarri kallale.
Ahjaa, võtan Buddy Holly eluloo ka täna ette. Raamat on juba ootevalmis laua peal.
Teisipäeval on ju "The day that music died" 51 -aastapäev.
1/30/2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
Sorry, tead mind küll, ma pean norima... nii et -51 aastapäev... :D
Aga tegelikult ma tahtsin öelda, et ma loodan, et sul on homme tore uisutada ja et väljas on tõesti mõnus. ;)
Asi parandatud :)
Kevad on siis, kui ta on südames. If that makes sense... :)
It makes sense. Completely.
Kui ma linna tulen...lämme uiskama, eks? Näiteks mõnel esmaspäeva õhtul?
Suurima rõõmuga :)
Post a Comment