Ma olen vaimustuses!

Eile tuli mul tunniplaan üles. Issand kui lahedad tunnid mul olema hakkavad. Me saame näiteks minna juba Raja tänavale ja seal õpime psühhopatoloogiat! PSÜHHOPATOLOOGIAT! Saate aru, jah? Nii vinge. Ja siis on veel neuropsühholoogia ja nõustamise põhialused ja isiksusepsühholoogia ja sooliste erinevuste psühholoogia ja kliiniline psühholoogia ja reklaami- ja kultuuripsühholoogia. Ja neid aineid on veel... Igatahes saan ma sügisel saksa keele endale võtta ja siis avastasin ka sellise vapustava aine nagu "Nüüdismuusika". Seal räägitakse klassikalisest muusikast ja tänapäeva muusikast ka. Terve loeng on rock-muusika peale pühendatud. Nii nii lahe! Ja ma loodan ikka viipekeelt ka võtta. Itaalia keel kahjuks tunniplaani ei mahu...

Aga siis. Käisime Kirkega just õues. Müristas väga kõvasti ja lõi välku ka ja siis hakkas paduvihma sadama. Kisasin Kirkele, et "nüüd on õue minek" ja ta pani kiiresti seeliku asemel püksid jalga ja siis kihutasime õue. Nii võrratult lahe oli! Müristas ja soe paduvihm langes meie õlgadele. Saime kiiresti läbimärjaks. Mõnus! Jalutasime ja naersime täiest kõrist, sest meil oli nii lõbus, kui vihmasadu tugevamaks läks. Nii nii lahe oli. Täna on üldse lahe päev olnud. Eile oli ka.

Käisin eile Nõos ühikarahval külas. Tõsiselt tore oli jälle näha üle pika aja Iirist ja Keiri ja Kristit ja oma vana tuba ja taas näha Karli (sest teda ei näinud ma üle hulga aja, alles eelmine nädal käis ta mul külas). Rääkisime niisama, käisime järve ääres jalutamas, sulistasin jalgupidi järve vees ja nautisime päikest. Mõnus jahe tuul puhus ka. Ideaalne ilm Nõos käimiseks. Rääkisin Nipliga ka natuke sellest, et mis ma teen jne. Kuna Iiris ja Kristi tahtsid Tartusse tulla, siis tulin ma kella 7 ajal juba Nõost ära. Kahjuks. Ma ei näinud nii paljusid inimesi, keda oleks tahtnud tegelikult näha. Aga samas ma oleks nagunii kusagil enne kaheksat liikuma hakanud, sest pidin kodus süüa tegema eile. Aga tohutult tore päev oli. See on eksamite jaoks nii motiveeriv.

Kokkuvõtteks võin öelda, et hetkel on elu nii ilus. Lähen homme Mkülla (selline tunne on nagu oleks sealt terve igaviku eemal olnud) ka! Tore tore tore!

PS: tsitaat enne eetika eksamit "Preskriptiivne lause on, et "Pariis on Eiffeli pealinn..."". Ja taolisi veidraid lauseid olen ma juba mitu päeva öelnud. Üleõppimine või lihtsalt mõistuse nõtrus?