5/23/2010

3

Kas mul on PSÜHHOLOOGINA tõesti vaja teada neerude jne ehitust millimeetri pealt???
Tule taevas appi!
Masendus on peal.

Näiteid: Jukstamedullaarne pikk) nefron
 15-20% nefronitest on jukstamedullaarsed, neerukehakesega neerukoore sisekihis, säsi piirimail, pika säsi põhjani ulatuva Henle linguga
 Jukstamedullaarse nefroni Henle lingu jämeda alguse ja lõpuosa vahel on sügavale
neerusäsisse tungiv peenenenud aasaosa, mis võimaldab eriti lahja või eriti kontsentreeritud uriini tootmist
 Verevarustus neerutorukeste ümbristelt kapillaaridelt ja sirgsoontelt (vasa recta)

Proksimaalses väänilises neerutorukeses ühekihiline mikrohatulise hariäärisega kuupepiteel suurenenud tagasiimendumise ja sekretsioonipinnaga
Henle lingu alanev haru ja üleneva haru peen algusosa ühekihilisest ameepiteelist
 Henle lingu jämeda üleneva osa toomasoonega kontakteerumise paigas kuup- või silinderepiteeli rakkudest tihetähn (macula densa)
 Tihetähn ja sellega kontaktne toomasoone sein oma modifitseeritud silelihaskiududest päsmakeselähedaste rakkudega moodustab reniini tootva jukstaglomerulaarse aparaadi, mis reguleerib neerusisest vererõhku
 Distaalse vääntorukese ja kogumisjuha sein koosneb pearakkudest (principal cells), millel on retseptorid antidiureetilisele hormoonile (ADH) ja aldosteroonile ning ühendusrakke (intercalated cells), mis vastutavad vere happe-leelistasakaalu eest



JA NII EDASI

3 comments:

Kerttu said...

Maria, ma üritan lohutada sind sellega, et neeru ehitus on üks kõige keerulisemaid asju inimkehas. Nt histoloogias räägiti meile üle kuuekümne minuti järjest neeru ehitusest ainult (kusjuures, väga huvitav oli). Lisaks sellele räägiti meile sellest anatoomias ka tükk aega. Ühegi teise organi peale ei kulutatud meil histos nii palju aega.
Veidi veider on küll, miks te seda nii täpselt peate teadma, aga samas annab teie elukutsele veidi konkreetsust ja professionaalsust juurde. Ja te ometi tegelete ju inimestega. Aga jah, ma täitsa mõistan, miks sa kurdad. Hea, kui arstitudengid nii täpselt teavad (ei annaks küll pead, kas kõik (eeskätt mina) seda teavad).

Liis said...

Hahaa! (Kerttule selle kohta, et ta ei tea nii palju või et mõni arstitudeng seda ei teaks - arvestades juurde, et siin on ju füsioloogia ka sees, mida õpid alles järgmisel aastal)

Suht kodune oli seda lugeda..:P Hakkasin ka mõtlema, et miks te seda teadma peate.. Aga tõepoolest, inimestega te tegelete ja siis võiks ju ikka midagi teada .. Ja tegelikult on see ju huvitav..:) Soovitan vaadata pilte, sest puhtalt tektist, eriti kontsentreeritud tekstist, võib olla küllaltki raske aru saada.. Sest kui selle konkreetse teksti juures oleks näiteks ilus ja hästi illustreeriv pilt, ei tunduks see üldse jube detailide taga ajamine.. Kui sul on soovi, siis võin anda ilusate värviliste piltidega ja seletustega slaide.. Kuigi arvatavasti on sul endal ka pilte..

Kaie said...

Süda läheb pahaks... :S
Ma pean vist ka järgmine aasta midagi sellist õppima. :(