Nädalavahetusest

Käisin jälle nädalavahetusel Mkülas. Olin seekord Rootsi majas. Läksin sinna juba reedel, sest siis pidi olema sünnipäevade tähistamine. Sünnipäevalasteks olid Reet, Mairi ja kogu küla ise ka. Sünnipäevapidu oli tore. Rootsi maja pidi seda korraldama ja kuna mina olin koos Judithiga ainus, kes Rootsi maja esindasid, siis pidime väikse kõne maha pidama. Sain Maiduga tantsida ja Katiga ja Mariga ja Angeliga. Õhtul oli volbrituli ka. Laulsime igasuguseid eestikeelseid laule ja osad üritasid luudadega õhku tõusta. Kahjuks ei saanud keegi piisavalt tuult alla.
Laupäeval olin toimkonnas ja kokkasin päris palju. Oli ka talgupäev ja siis oli külas mõni talguline. Meie maja pidi sauna kütma- Mait tegi seda nii hoogsalt, et saunas oli 120 kraadi sees. Selleks ajaks, kui naised sauna pidid minema, oli see temperatuur küll vähenenud 50 kraadi peale, sest mehed ei pannud vist tuld alla. Igatahes tol õhtul olin ma rahulikult pärast sauna Rootsi majas ja õppisin. Järgmine päev olin ka toimkonnas, aga Judith aitas mind kõvasti. Tegin kooki ka. Õppisin, jagasin G-ga muusikat ja filme (ma teen seda praktiliselt iga kord, kui ma Mkülas olen) ja siis sõime õhtupoolikul vabatahtlikega kooki ja tšillisime niisama. Jiri tuli ka külla. Sain tuttavaks Räpinas töötava vabatahtliku Magdalenaga, kes käib Mkülla kaks päeva nädalas, sest tal pole enda projektis piisavalt tegevust.
Külla minnes sain suure uudise teada - nimelt läks Reet Eesti majast töölt ära Põlvasse, sest ta sai sinna füsioterapeudi koha. Ja tema asemel on poole kohaga majas Kerttu ning lisaks sellele tuli Saksamaalt tagasi Kristjan-Mikk, kes oli külas paar aastat tagasi EVS-ga. Seega Eesti majas on ch-ch-ch-changes... Ja veel väga palju. G läheb ka vähem kui nelja nädala pärast ära. Pooled Eesti maja kaaselanikud vahetuvad. See on väga veider.... Ja kurb ka. Pidime Reedaga suvel koos kitarri õppima. Samuti ei kujuta ma ette Mküla ilma G-ta. Tema oli ju üks nendest inimestest, kes mu sinna tõi....

Aga siis, täna käisin verd andmas. Ebatavaline vereandmine oli. Esiteks oli mu vererõhk ülikõrge- 168/88 ja siis sai arst mu veeni paari sekundiga kätte ning nõela sinna sisse. Tavaliselt läheb neil tükk aega, et mu veeni leida. Miks mul iga vereloovutuskorraga vererõhk aina kõrgemaks läheb? Keegi arst oskab äkki öelda (Kerts, vihje sulle)? Sain omale ka kruusi- näeb veidi emolik välja- selline musta värvi ja punased lillekesed peal.

Ahjaa, pidin neljap minema laibakumi kursaga, kuid kardan, et pean poole pealt ära minema, sest mul on Võrus kell neli Folgi vabatahtlike meeting. Sain seda alles täna teada. Pean selle tõttu mõne loengu ka skippima. Aga mis parata. Ise tahan Võru folgil ollla vabatahtlikuna...

PS: sain Jirilt ja Einarilt diskopilte ka ning üritan neid kohe, kui võimalik, üles laadida. (Mu korteri nett ei ole selle jaoks just kõige sobivam- alla saab küll asju tõmmata, aga üles ei taha nad kuidagi minna :) )