Kuidas ajastada sigimine niiviisi, et elu jooksul soetatud kvaliteetsete järglaste hulk oleks maksimaalne?
Ootan lahendusi :P
Ekstreemumülesanne
Posted on December 03, 2009 by Anonymous
Related Posts:
OtsustusvõimetuMul on peas jälle mõte, et äkki sobib eripeda mulle siiski paremini, kui psühh.Olen mõlemaid õppekavasid vaadanud jne.Eile olin juba suht kindel, et lähen sügisest eripedasse üle, aga täna kaldun ikka psühhi poole.Ohissand. J… Read More- Uskuge või mitte, aga hetkel sajab mul kodu juures õues lund...… Read More
- Rahva Raamatusse ei tohi minna!Ma läksin ja ostsin endale Buddy Holly plaadi. Ma tean paljusid, kes ostavad tihti sealt midagi, kui nad sinna lähevad. Kuigi neil pole väga palju raha üle.Ise samasugune.… Read More
- Nipid-trikidKuidas saada laualt maha kuuma tassi poolt tekitatud heledaid ja koledaid jutte ilma laualakki oluliselt kahjustamata?Võta küünelakieemaldi (atsetoonivaba) ja meigieemalduspadjakesed. Tee need atsetooniga kokku ja aseta koled… Read More
- Juhhei vastlad?!Jah, juhhei?! Just nimelt selliste lauselõpumärkidega.Minu vastlapäeva ainus rõõm oli see, kui astusin hommikul uksest välja ja puud olid härmas. Päike paistis ja samas sadas õhkõrnu lumehelbeid. Kõik sätendas. Nii ilus oli. … Read More
7 comments:
Mis mõttes kvaliteetsete järglaste? Kes on ebakvaliteetne järglane?
Ebakvaliteetne järglane on selline, kellesse pole sigimisel investeeritud piisavalt palju- et hops ja valmis. Ebakvaliteetne sellepärast, et neid toodetakse korraga ja palju. Nt kui isendi eluiga pole pikk või on oht ohvriks langeda, siis tehakse kiiresti lapsi, sest on vaja oma geene edasi pärandada. Ebakvaliteetne järglane ei saa piisavalt isa- ja emahoolt. Nt linnud panevad oma munadesse teatud aineid, mis kaitsevad tulevast poega haiguste eest rohkem. Selline järglane on kvaliteetne.
Täpsustan: emaslinnud panevad munadesse karotenoide, et kaitsta neid ainevahetuses tekkivate vabade radikaalide eest. Karotenoidid annavad munakollasele värvuse. Pojal endal pole võimalik kuidagi endale midagi kaitseks juurde saada ja seega panevad emased omalt poolt nende kaitsmiseks midagi juurde. Kui emased seda ei teeks, saaksid pojad vabade radikaalide poolt kahjustatud- nende aju oleks kahjustatud jne...
No meile geneetikas räägiti inimeste puhul 'pereplaneerimisest'...kas see loeb?
Ei, mitte väga. Vaja on arvesse võtta sigimiskulukust ja keskkonnatingimusi ja vanust jne :P
Hmm. Kõlab põnevalt. Kas selle kohta on valem ka olemas? :D
et siis muutujad erinevate tingimuste kohta pluss lisamuutuja nt liigi kohta?
Ma just lahendust tahangi teada. Ise ma ju ei oska seda välja arvutada. Seega on kellegi teise ülesandeks valem ka välja mõelda- see on ju lihtne- Taagepera sai küll hakkama ja lausa Skytte auhinna vääriliselt:P
Post a Comment