Ebakvaliteetne järglane on selline, kellesse pole sigimisel investeeritud piisavalt palju- et hops ja valmis. Ebakvaliteetne sellepärast, et neid toodetakse korraga ja palju. Nt kui isendi eluiga pole pikk või on oht ohvriks langeda, siis tehakse kiiresti lapsi, sest on vaja oma geene edasi pärandada. Ebakvaliteetne järglane ei saa piisavalt isa- ja emahoolt. Nt linnud panevad oma munadesse teatud aineid, mis kaitsevad tulevast poega haiguste eest rohkem. Selline järglane on kvaliteetne.
Täpsustan: emaslinnud panevad munadesse karotenoide, et kaitsta neid ainevahetuses tekkivate vabade radikaalide eest. Karotenoidid annavad munakollasele värvuse. Pojal endal pole võimalik kuidagi endale midagi kaitseks juurde saada ja seega panevad emased omalt poolt nende kaitsmiseks midagi juurde. Kui emased seda ei teeks, saaksid pojad vabade radikaalide poolt kahjustatud- nende aju oleks kahjustatud jne...
Ma just lahendust tahangi teada. Ise ma ju ei oska seda välja arvutada. Seega on kellegi teise ülesandeks valem ka välja mõelda- see on ju lihtne- Taagepera sai küll hakkama ja lausa Skytte auhinna vääriliselt:P
7 comments:
Mis mõttes kvaliteetsete järglaste? Kes on ebakvaliteetne järglane?
Ebakvaliteetne järglane on selline, kellesse pole sigimisel investeeritud piisavalt palju- et hops ja valmis. Ebakvaliteetne sellepärast, et neid toodetakse korraga ja palju. Nt kui isendi eluiga pole pikk või on oht ohvriks langeda, siis tehakse kiiresti lapsi, sest on vaja oma geene edasi pärandada. Ebakvaliteetne järglane ei saa piisavalt isa- ja emahoolt. Nt linnud panevad oma munadesse teatud aineid, mis kaitsevad tulevast poega haiguste eest rohkem. Selline järglane on kvaliteetne.
Täpsustan: emaslinnud panevad munadesse karotenoide, et kaitsta neid ainevahetuses tekkivate vabade radikaalide eest. Karotenoidid annavad munakollasele värvuse. Pojal endal pole võimalik kuidagi endale midagi kaitseks juurde saada ja seega panevad emased omalt poolt nende kaitsmiseks midagi juurde. Kui emased seda ei teeks, saaksid pojad vabade radikaalide poolt kahjustatud- nende aju oleks kahjustatud jne...
No meile geneetikas räägiti inimeste puhul 'pereplaneerimisest'...kas see loeb?
Ei, mitte väga. Vaja on arvesse võtta sigimiskulukust ja keskkonnatingimusi ja vanust jne :P
Hmm. Kõlab põnevalt. Kas selle kohta on valem ka olemas? :D
et siis muutujad erinevate tingimuste kohta pluss lisamuutuja nt liigi kohta?
Ma just lahendust tahangi teada. Ise ma ju ei oska seda välja arvutada. Seega on kellegi teise ülesandeks valem ka välja mõelda- see on ju lihtne- Taagepera sai küll hakkama ja lausa Skytte auhinna vääriliselt:P
Post a Comment