Õnnemullis...

Olen endiselt Mkülas ning naudin veel viimaseid hetki oma pikast siinolekust. Nimelt pean homme kodo minema sugulasekohustusi täitma.
Eile olin toimkonnas ja tegin savikojas ka kruusi. Täitsa ise. Täitsa savist. Väga ilus tuli. Nii mõnus! Siis õhtul küpsetasin pipse. Jälle. Seekord tuli ainult 10 plaaditäit või midagi sinnakanti. Dekoreerimine jäi tänaseks. Käisin eile veel saunas ja jooksin vähemalt kolm korda õue lumeingleid tegema. Nii mõnusalt karastav, kuid käterätist võis vett välja väänata. Kui ma selle lumeingli tegemiseks pimedasse lume peale viskasin, imas see lund nagu tolmuimeja tolmu. Jah, sauna lõpuks ei olnud käterätikust mingit kasu. Järgmine kord võtan kaks rätikut kaasa vist.
Täna siis dekoreerisime Garethi, Kati ja Mariliniga ja Meelsiega seda suuuuurt piparkoogilaadungit. Nad söövad seda vist järgmise aastani. Nii tore oli pipse kaunistada. Pärast seda oli väike lõõgastushetk ja lasime G-ga telekatoas mõneks minutiks silma looja, olenemata sellest, et Janno ja Marilin kõrval ringi käisid, suupilli mängisid ja niisama rõõmsad olid. Õhtupoole käisin metsarajal jalutamas. Praegu on väljas nii ilus ilm. Maagiline. Lisaks sellele tegime G-ga lumesõda nii väljas kui sees. Selle tulemusena olid meil mõlemal krae vahelt sisse topitud lume pärast seljad märjad. Õhtul läksid Marilin ja Janno koju (Kati juba päeval) ja täitsa õhtul oli ainult kaks elanikku+mina+G (läks õhtul hiljem Tartusse) ja Einar. Vaatasin veel telekat ja siis tuli Anneli juttu ajama. Einar tegi õues veel mõned pildid Eesti maja kuusest ning sellest, kuidas ma omanimelist pipsi nahka pistan. Anneli tahtis veel, et ma temaga kallipildi teeks, ning tegingi.
Siia (Vanasse majja) tulles nägin Lyat, kes ütles, et kui ta peaks tulema jõulupeole autoga ja siit samal õhtul ka tagasi minema, siis saan mina ka temaga kaasa. Ma tõesti väga väga loodan, et see juhtub. Nii lahe oleks siin ikka jõulupidu ka pidada. Loodan, et mu ema lõpuks ka mõistab, et minu jaoks on mõlemad tähtsad- nii sugulastega kui ka siinsete elanikega jõule pidada ning ei ole väga pahane, et ma natuke sugulaste peo lõpust Mküla jaoks napsan.
Ahjaa, tunnetuse sain B! Ma ei tea, kuidas see küll õnnestus, aga see arvuti eksami kontrollomisel tehtud ilmne viga muutis mu tuju veel paremaks.

Oh, kas saab veel õnnelikum olla? Ilma põhjuseta, kuid siiski põhjusega, sest pole kindlat põhjust, vaid elu on lihtsalt ilus.