Kuidas ajastada sigimine niiviisi, et elu jooksul soetatud kvaliteetsete järglaste hulk oleks maksimaalne?
Ootan lahendusi :P
Ekstreemumülesanne
Posted on December 03, 2009 by Anonymous
Related Posts:
Exactly 1 year agoYesterday and today have been like some kind of an anniversary for me. Due to the reason that exactly 1 year ago I started my EVS. In a way it's a bit sad that it's the past now, but then again I'm happy as well. One year ago… Read More
A dreamMy mind has started to create weird dreams at night again. So tonight I saw witches and wizards... Almost like Alice in Wonderland but a bit more creepy.
My dream started with me and my sis walking out of the door of our home… Read More
Is it a dream or is it reality?Firstly, sorry for not posting for a while. I've been busy with work and school and haven't had much motivation to write here either. I've planned everyday to write here, but eventually by the end of the evening I notice that… Read More
Welcome home!
… Read More- All you need is love!I'm in the village at the moment and just felt I needed to make a post here. Most of the inhabitants are already asleep, only one of them is sitting next to me, watching telly and occasionally talking to me. I just had one of… Read More
7 comments:
Mis mõttes kvaliteetsete järglaste? Kes on ebakvaliteetne järglane?
Ebakvaliteetne järglane on selline, kellesse pole sigimisel investeeritud piisavalt palju- et hops ja valmis. Ebakvaliteetne sellepärast, et neid toodetakse korraga ja palju. Nt kui isendi eluiga pole pikk või on oht ohvriks langeda, siis tehakse kiiresti lapsi, sest on vaja oma geene edasi pärandada. Ebakvaliteetne järglane ei saa piisavalt isa- ja emahoolt. Nt linnud panevad oma munadesse teatud aineid, mis kaitsevad tulevast poega haiguste eest rohkem. Selline järglane on kvaliteetne.
Täpsustan: emaslinnud panevad munadesse karotenoide, et kaitsta neid ainevahetuses tekkivate vabade radikaalide eest. Karotenoidid annavad munakollasele värvuse. Pojal endal pole võimalik kuidagi endale midagi kaitseks juurde saada ja seega panevad emased omalt poolt nende kaitsmiseks midagi juurde. Kui emased seda ei teeks, saaksid pojad vabade radikaalide poolt kahjustatud- nende aju oleks kahjustatud jne...
No meile geneetikas räägiti inimeste puhul 'pereplaneerimisest'...kas see loeb?
Ei, mitte väga. Vaja on arvesse võtta sigimiskulukust ja keskkonnatingimusi ja vanust jne :P
Hmm. Kõlab põnevalt. Kas selle kohta on valem ka olemas? :D
et siis muutujad erinevate tingimuste kohta pluss lisamuutuja nt liigi kohta?
Ma just lahendust tahangi teada. Ise ma ju ei oska seda välja arvutada. Seega on kellegi teise ülesandeks valem ka välja mõelda- see on ju lihtne- Taagepera sai küll hakkama ja lausa Skytte auhinna vääriliselt:P
Post a Comment