Kuidas ajastada sigimine niiviisi, et elu jooksul soetatud kvaliteetsete järglaste hulk oleks maksimaalne?
Ootan lahendusi :P
Ekstreemumülesanne
Posted on December 03, 2009 by Anonymous
Related Posts:
Hoolivussõltuvus- kas ikka vajab ravi?Lõpetasin just enam-vähem oma suhtlemispsühholoogia referaadi ja hakkasin otsima materjali käitumise füs-i referaadi jaoks. Otsustasin teha selle Downi sündroomist. Ja siis guugeldasin. Sain palju huvitavat teada. Ei tea, kui… Read More- NädalavahetusestKäisin jälle nädalavahetusel Mkülas. Olin seekord Rootsi majas. Läksin sinna juba reedel, sest siis pidi olema sünnipäevade tähistamine. Sünnipäevalasteks olid Reet, Mairi ja kogu küla ise ka. Sünnipäevapidu oli tore. Rootsi… Read More
- I'm ill. Again.I have extremely sore throat and am on drugs. Got antibiotics today.But now...After being home for some hours I went to Võru, where I was supposed to have my folkore festival meeting. Imagine my anger, when I found out that i… Read More
Disko pildid… Read More
An amazing week in MkülaOn Tuesday, after my exams were over, I packed my stuff and hurried to the village. It was supposed to be G's leaving sauna party. It was cool. One of Nicole's friends was visiting her and talked to her a lot. Her name is Tes… Read More
7 comments:
Mis mõttes kvaliteetsete järglaste? Kes on ebakvaliteetne järglane?
Ebakvaliteetne järglane on selline, kellesse pole sigimisel investeeritud piisavalt palju- et hops ja valmis. Ebakvaliteetne sellepärast, et neid toodetakse korraga ja palju. Nt kui isendi eluiga pole pikk või on oht ohvriks langeda, siis tehakse kiiresti lapsi, sest on vaja oma geene edasi pärandada. Ebakvaliteetne järglane ei saa piisavalt isa- ja emahoolt. Nt linnud panevad oma munadesse teatud aineid, mis kaitsevad tulevast poega haiguste eest rohkem. Selline järglane on kvaliteetne.
Täpsustan: emaslinnud panevad munadesse karotenoide, et kaitsta neid ainevahetuses tekkivate vabade radikaalide eest. Karotenoidid annavad munakollasele värvuse. Pojal endal pole võimalik kuidagi endale midagi kaitseks juurde saada ja seega panevad emased omalt poolt nende kaitsmiseks midagi juurde. Kui emased seda ei teeks, saaksid pojad vabade radikaalide poolt kahjustatud- nende aju oleks kahjustatud jne...
No meile geneetikas räägiti inimeste puhul 'pereplaneerimisest'...kas see loeb?
Ei, mitte väga. Vaja on arvesse võtta sigimiskulukust ja keskkonnatingimusi ja vanust jne :P
Hmm. Kõlab põnevalt. Kas selle kohta on valem ka olemas? :D
et siis muutujad erinevate tingimuste kohta pluss lisamuutuja nt liigi kohta?
Ma just lahendust tahangi teada. Ise ma ju ei oska seda välja arvutada. Seega on kellegi teise ülesandeks valem ka välja mõelda- see on ju lihtne- Taagepera sai küll hakkama ja lausa Skytte auhinna vääriliselt:P
Post a Comment