Nonii. Rääkisin täna Alariga ja uurisin natuke asja.
Tuli välja, et see tädi, kes meid sõimamas käis, oli Ummi ema. Ta oli vist natuke liiga palju võtnud, et ajas õigust taga, mille tulemusel sai Ummi esimese koha asemel teise. Alguses pidasin ma teda Sarviku emaks vms, sest miks ta muidu nii hoogsalt Sarvikut esimesele kohale saada tahtis? Aga noh, alkohol ei tule vist selgele mõistusele kasuks...
Siis sain teada ka seda, et aasta jooksul vb ainult paar-kolm mäkketõusuvõistlust toimub nii, et tulemused pannakse kirja selle järgi, kuhu ratas lõpuks pidama jääb, sest see on absurdne.
Siis sain teada ka seda, et aastakokkuvõte tehakse siiski kohtade põhjal- nt kui saad esimese koha, saad üldarvestuses 13 punni, teine koht saab 10p jne. Ehk siis, oluline pole, kuidas tulemusi mõõdetakse, vaid see, et terve ühe mäkketõusu ajal seda ühtemoodi tehakse.
Vot.
Lisaks lambikale sõimule rääkis Alar mulle ka igasugustest muudest kompikatsioonidest, mis tegid mäkketõusu seekord vähem efektseks, kui oli plaanitud. Valgustus ja ekraan pidid olema hoopis teised jne
Kuigi see mäkketõus oli niigi efektne publiku jaoks, ei olnud ta see, mida plaaniti. Lihtsalt osad asjad helitehnikute jms rahva poolt toomata-tegemata jäetud. Loodan, et kunagi toimub ta ka täitsa nii nagu plaanitud. See võib siis küll võimas olla.
Hetkel ei saa ma pilte laadida, sest nad lihtsalt ei lähe üles. Asi on vist aeglases netis vms....
9/13/2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment