9/13/2009

Everything doesn't always go as you planned

2

Neljapäeval koju jõudes sain lõpuks kätte oma kauaoodatud kallikese - "The Disciples" by James Mollisson.
Kui seda raamatut vaadata, siis polegi ta nii hull, kui kartsin. Okei, jah, sellist summat selle peale siiski ei tasu kulutada, kuid mis parata.
Raamatu kaas pärineks justkui mõnest Indiana Jones'i filmist, kus vaadatakse vanu, kullaga kaetud Egiptuse raamatuid, mille keskel on tumedal taustal pealkiri, mida ümbritsevad ornamendid. Loodad juba, et sees on ehtsast papüürusest lehed.
Kahjuks seda küll pole. Täitsa tavaline paber, millele on prinditud suurelt hea kvaliteediga pildid. Päris tore on vaadata, et iga bändi fännid on erinevad. Jah, McFly fännidega on puusse pandud- tõesti, neid ei vaata ainult 11-14-aastased tüdrukud. Enamik fänne on siiski vanuses 16-20. Ja ei ole ainult tüdrukud.
Aga noh, mis parata. Õnneks kaaluvad teiste bändide fännide pildid kogu selle jura üles.
Ma ei kahetse enam nii palju, et selle raamatu ostsin. See on äärmiselt omapärane ja ka ilus teos. See on kunst.

------

Aga nüüd. Pealkirjaga seostatav teema.
Käisin täna mäkketõusul taas kord. Registratuuris.
Seekord oli siis Öine mäkketõus ja romuring. Asi algas kell kolm. Mina ja Maris olime kohal juba kell 12.
Romuring oli lahe! Kui alguses ennustas Alar, et vast võistleb kokku mingi 5 autot, siis tegelik arv oli 13. Võistluse ajal pidime me suure kambaga lugema, mitu ringi iga auto sõidab. Esimesed kolm autot langesid võistlusest välja juba esimeses raundis. Väga lahe oli vaadata, kuidas kopamees, kes aeg-ajalt katkisi autosid tee pealt pauside ajal ära tõstis, nautis ühe auto kokkupakkimist. Peaaegu nagu zip-failiks. Ehk siis ta voltis seda nagu paberit, nii kitsaks kui sai, ja sõitis sellest üle nagu Beani-filmis sõidab tank üle auto. Seda oli nii mõnus vaadata.
Romuring oli äge ka veel selle poolest, et autod tegelikult ka liikusid, mitte ei seisnud kusagil nurgas tupikus, nagu tavalise romuralli ajal. Ja taaskord selgus ka see, et vene-autod on romurallide jaoks justkui loodud ja nendega võid vabalt kihutada (kuigi see hästi ei õnnestu, sest nad ei saavuta piisavalt head kiirust), ilma,et oleks ohtu surma saada;)
Mäkketõusu poolteist eelsõitu oli ka tore. Kõik sujus. Ja siis hakkasid ühel hetkel võistlejad kurtma, et nad said oma rattaga kõrgemale ja et meie oleme vale tulemuse kirja pannud. Tuli välja,et mäemehed ütlesid meile raadiosaatjasse valed andmed: nimelt oli kokkulepe, et tulemus võetakse sellest kohast, kuhu ratas välja suudab minna, kuid andmed anti sellest, kuhu ratas pärast kukkumist pidama jäi. Kui see sai korda, siis oli genekaga probleeme. Mingi tüüp, kes sinna bensiini viima pidi, oli kurat-teab-kus ja siis oli sellega jama. Siis oli jama raadiosaatjatega, sest osad ei töötanud ja meile ei öeldud sealt tulemusi, kuigi me karjusime selle kaudu kogu aeg, et tahaks tulemusi.
Tagatipuks otsustati, et kuna sinnani olid tulemused valed öeldud, siis finaali pääsevad kõik ja finaali tulemused loevad. Eelvoorus sai ainult Ummi mäkke ja aja kirja, seega oli suht loogiline, et tema aeg säilib. Aga siis kui hakkasime lõplikku järjestust kirja panema, tulid mingid suvalised tegelased publikust meid lihtsalt sõimama, et aeg ei loe, sest eelvoorude tulemused ei loe. Kurat võtaks, kas mitte pole loogiline, et kui on üksainus inimene, kes sai aja kirja, siis tema tulemus loeb, olgugi, et see oli eelvoorus. Sest ajavõtumasin ei valeta!
Aga noh, ma ei saanud seda seletada, sest see naine sõimas mind edasi. Ja parajasti oli käimas ka Juuniorite finaal, siis oli mul probleeme tulemuste kuulmise ja nägemisega, sest ta seisis mul ees ja ma ei näinud seda, kui mulle tulemust näidati. Kui ma palusin tal minu töö segamine lõpetada ja eest tulla, sain ma jälle sõimata, et mis ma üldse targutan ja et ma nagunii ei näe oma koha pealt midagi. Huvitav, kas ta oleks siis mulle ise olnud nõus tulemusi andma hakata. Mingi suvaline tüüp lihtsalt tuleb ja sõimab, et ma ei oska oma tööd teha ja et milleks ma üldse seal olen? Kurat, ma olen kolmandat mäkketõusu registratuuris ja siiamaani polnud mingeid probleeme olnud. Noh, igatahes läks see naine lõpuks Alari juurde oma õigust nõudma. Aa, siis ta mulises veel selle kohta ka, et tulemusi võetakse sellest kohast, kuhu ratas välja jõudis, mitte sellest kohast, kuhu ta lõpuks maandus ja tahtis, et tehtaks uus ring vms. Ehk siis hakkas mingi suvakas publikust oma reegleid nõudma. Tere hommikust!
Pool õhtut suvaliste käest mitte millegi eest sõimata saada on nii tore ju!
Selle aja ja pikkuse tulemuste jama kohta on mul selline küsimus veel ka, et kui Sarvik, kes sai lõpuks esikoha, oleks olnud hoopis Ummi asemel ajaga eelvoorust, siis kas see naine oleks ka õigust taga nõudmas käinud, või oleks just olnud selle poolt, et eelvooru aega arvesse võetaks? Sest see oli ju ikkagi aeg! Ehk siis- kas siin üritati lihtsalt oma inimest esimeseks saada ja lõpuks saadigi? Tore, et ma ei saanud seda sellelt naiselt küsida, kuna ta lihtsalt karjus mu peale ja ma ei olnud nii loll, et hakkas vastu karjuma. Nagunii ta ei kuula mind ju. Ehk siis tegelikult oli Ummi antud võistlusel Sarvikust parem, aga Sarvik siiski sai esikoha. Kas need meetrid lähevad kirja kusagile või? Kas mitte pole nii, et aasta üldkokkuvõte tehakse saadud kohtade põhjal, mitte meetrite ja aja? Ehk siis, kas sellel on vahet, kuidas mõõdetakse. Kui ma oleks kindel, et aastakokkuvõte tehakse meetrite põhjal, siis oleks jah selle mõõtmisega probleeme. Aga kui võetakse saadud kohtade põhjal, kas siis on vahet, kustkohast tulemus võetakse? Peaasi on ju, et tulemus saadakse ühel viisil.
Aga jah.
Oleksin siiski eelistanud see nädalavahetus minna Jordaniga Maarja külla.

Sorry, et ma nii palju vandusin, ma lihtsalt olen hetkel veel väga vihane sellise minule osaks saanud käitumise peale.
Milles siis mina süüdi olin????

PS: Laen homme mõned pildid ka siia.

2 comments:

Liis said...

Vau.. Respekt, et suutsid seal rahulikuks jääda. Ma tundsin juba seda postitust lugedes, kuidas närv mustaks läheb..

Anonymous said...

Aitäh! Ise ka imestasin selle üle kusjuures.