9/30/2009

Confused and happy

6

Käes on sügis.
Siia, Eestimaale, tagasi tulles oli esimene mõte, et "Appi kui külm". Tõesti, kui oled nädal aega olnud kohas, kus temperatuur oli 25 C, siis siia jõudes tekkis pakase tunne küll. Mõtlesin, et tahaks tagasi.
Kuid siis jõudis kätte tänane päev. Päike paistis, külm sügistuul puhus. Ja puude lehed särasid päikse käes. Hommikul oli tõeliselt mõnus loengusse jalutada. Panin kõrvaklapid kõrva ja lihtsalt nautisin sügist.
Nüüd on dilemma- kumb on parem, kas soe ja päikseline ja kaunis Türgi, või külm ja kirju ja võrratult sügisene Eesti?
Ma ka ei tea.
Igatahes oli väga mõnus kuulata Deep Blue Something laulu "Breakfast at Tiffany's" jalutuskäigu ajal. See laul seostub mul nüüd Türgiga. Seega olid justkui need kaks ilusat asja ühendatud. See laul meenutab mulle Türgit, sest kuulasin seda siis, kui sõitsime praamiga Avsalt Tekirdagi. Lained olid täitsa suured ja ruumis sees ei saanud olla. Vähemalt mina ei saanud. Nii ma siis istusingi Sloveenlaste ja Türklaste seltskonna juurde. Blaž kuulas oma mp3-e, osad olid niisama omas mullis ja ma sobitusin seltskonda hästi. Lained laksusid aeg-ajalt üle parda meile näkku. Külm tuul puhus. Aga päike paistis. Nii chill oli. Ja nüüd iga kord, kui ma seda laulu kuulan, meenub mulle see hetk seal laeval.
Ja üldse, kogu aeg kui ma kuulan oma retro-playlisti, mis ma Türgi jaoks kokku panin, siis tekib nii mõnus nostalgia tunne.

Kurb on. Aga samas ka rõõmus.
Olen segaduses.
Vahel tahaks kohutavalt tagasi. Vahel jälle mitte.

Ühte tean küll kindlalt - Türki lähen ma niipea kui tekib sobiv võimalus ja on ka raha. Tahaks ise ka projekti teha. Kerli ütles, et veebruaris vist hakatakse kirjutama. Lubas, et saan ka sellest organiseerimise poolest osa võtta. Ootan väga. Tahaks juba igasuguseid tuttavaid üle Euroopa näha. Mul on neid nii palju ja nad on kõik nii laiali.
Hetkel igatsen kõige rohkem Türgi selleaastase seminari rahvast. Tõesti, tore oli.
Äärmiselt.

All the good things must come to an end. Well, at least for a while....

Kas neis segastes tunnetes, mis mu maailmas valitsevad, tuleb kunagi selgust ka?

6 comments:

Kerttu said...

Hehee :D Ma saan aru, mida sa tunned, kuigi pole ise sama asja kogenud.

Anonymous said...

Saad?
Oled kindel?

Mul on see segadus juba nädal aega hinges väldanud... ja selgust ei paista kusagilt tulevat :S

Anonymous said...

tere - olen vahel lugenud mäkketõusuga seotud artikleid, mingi probleem on vist öise võistluse tulemustega...? jawamees

Anonymous said...

Tookord oli jah väike probleem. Tulemusi öeldi vahepeal kokkulepitust teistmoodi. Kokku oli lepitud, et meetreid öeldakse sealt, kuhu ratas jõuab, aga vahepeal öeldi hoopis sealt, kuhu ratas kukkus ja pidama jäi. Seetõttu tehtigi finaal, kuhu pääsesid kõik osalejad, et tulemused kõigil ühtemoodi võetud oleks. Ja seetõttu lugeski lõppjärjestuse tegemisel ainult finaali tulemus. ;)

Anonymous said...

tundub nii, et ei leita üles tulemusi - kõigilt küsitakse fotot tulemuste lehest... jawam.

Anonymous said...

Tulemustest tegid ikka osad inimesed pilte ka. Mul endal neid pilte pole. Kuid see tulemuste leht (originaal, mis võistlusel kirjutasin) peaks olema Alari käes. Ilmselt oleks kõige õigem temalt küsida.