Life is like riding on a merry-go-round

Viimane nädal on olnud äärmiselt tegus ja väsitav.
Peaaegu iga õhtu (v.a. neljap) käisime väljas ja nautisime vabadust. Piro ja Püss olid teemaks. Sain tuttavaks päris paljude inimestega oma kursuselt.
Siis käisin ka loengutes. Võtsin endale ka juba esimese vabaaine, milleks on Itaalia keel.
Siiamaani on enamus loenguid olnud tõeliselt head, ainult sissejuhatus sotsiaalteadustesse oli igavavõitu ja keeruline. Matemaatikas võtsime ette maatriksid, mis on suhteliselt lihtsad (vähemalt praegu). Psühholoogias õppisime põhimõisteid, mida ma tegelikult olin varem õppinud.
Itaalia keeles oli esmamulje veidi ehmatav, sest polnud esimeses loengus käinud, kuid loengu edenedes tundus asi huvitav. Ehk siis siiamaani on kõik kenasti sujunud.
Neljap käisin korpiekskursioonil ja jõudsin järeldusele, et peaks ikka meeste korbiga liituma. Kahjuks peaks enne vist soo ära vahetama;)
Täna käisin raamatukogus ja võtsin paar raamatut, mida Peemot Musta Kassi blogis soovitas. Siis tulin ära Rõugesse. Koolimajast tahtsin Kata ka peale võtta. Seal aga märkas mind õp. Annika ja vedas kohe teiste õpetajate juurde juttu puhuma. Et kuidas mul läheb, mida õpin, kas meeldib jne. Hästi veider oli. Sest nüüd rääkisin ma õpetajatega, kui tavainimestega ja see oli harjumatu. Istusin lihtsalt õpetajate toas. Kommi pakuti jne. Ei tegelikult on tore minna vanasse kooli ja saada kallistuste ja soojade tervituste osaliseks. Öeldi, et ma ikka mõnikord koolist läbi astuks, kui aega on, ja räägiks kuidas läheb. Nii tore on olla vanasse kooli külla oodatud inimene:D
Kui ma lõpuks koju jõudsin, tervitas Danny mind hoogsalt ehk siis pühkis oma tagumiku mu pükstesse ära, nagu tal kombeks on. Oma tuppa jõudes oli veidralt tühi tunne. Tuli igatsus Tartu järele. Tuba tundus kuidagi kõle ja tühi. Kui ma olin juba natuke aega kodus olnud, tuli tavapärane kohutav uni peale. Ma ei tea miks on nii iga kord juba sellest ajast saadik kui ma Nõost nädalavahetusteks koju tulin, et kodus tuleb selline uni peale, et kuku kas või jalapealt pikali...
Valimised on tulemas. Nii tore, et mõni inimene oma lubadusi pidada oskab. Tõepoolest.

Plaanin tõmmata endale Kate Bushi ja James Morrissoni ja veel mõnda artisti.
Nüüd suundun aga Grey Anatoomia lainele.

Ciao!