3/24/2010

Öised genereerigud aju poolt aka. veidrad unenäod

1

Mul on viimasel ajal olnud palju veidraid unenägusid ja otsustasin need nüüd ka siia kirja panna.
  1. Täna öösel nägin ma unes, et olin kodus, aga seal olid lisaks minule ja mu perele veel G ja paar Mküla kaaselanikku ka. Unes teadsin, et pidi tulema mingi lahing, kus meie pidime võitlema mingite asjadega (vbl tulnukad, aga ma pole kindel). Alguses, kui kõik valmistusid toas lahinguks, siis ei tahetud mind ja Katat lahingusse lasta, et me pidime olema majas sees. Ma aga keeldusin ja siis lubati mind niimoodi lahingusse, et ma pidin Katat kaitsma. Läksime siis kõik välja ja ma suundusin Kataga viljakuivatusruumi, kus käskisin tal peituda kütmisruumi. Kohe kui ta seda teinud oli, tuli minu esimene vaenlane. Oma suureks ehmatuseks avastasin, et mul pole relva. Ainus asi, mis mulle pähe tuli, et seda relvana kasutada, oli mu kaelakee kulon (selline väikese sarve moodi musta värvi asi, mõned kindlasti teavad, millist ma mõtlen). See oli aga väga nüri ja ma torkisin sellega vastase rinda kõvasti. Vastane oli muide suur meesoost inimene. Kohe tõeliselt suur. JA siis ühel hetkel sain ma selle "inimese" käest kätte tema relva, milleks oli kööginuga. Ja siis ma sain kuidagi seda meest pussitatud mingi 5x ja lõpuks lõikasin tal kõri ka läbi. Lisaks sellele vaenlasele tulid veel paar vaenlast, kelle kõri ma ka sujuvate vehkivate liigutustega läbi lõikasin. Siis tuli mu ema, ma käskisin tal minna viljakuivatusruumi. Seejärel tuli veel üks vaenlane. Mul oli selleks ajaks juba kusagil 3 nuga olemas ja nende nugadega loopisin ma seda meest ning siis sain lõpuks kõri ka läbi lõigata. Siis tuli mu isa. Ütles, et vbl on õhk puhas. Aga siis hakkas kuivatusruumi kõrval asuvast garaažist kostma mingit metallikõlinat. Tegime ise natuke häält ning mees tuli garaažist meie juurde (ta oli väga suur ja tunkedes). Andsin isale ka ühe noa, endale jätsin kolm. Ja siis hakkas see mees isaga võitlema. Ma otsustasin ka sekkuda ning tõmbasin mehel kuidagi kaela natuke katki (nii poole kaela peale- ei tea, kus küll kaelalülid jäid?!), aga mees ei surnud. Sain ise ka ühe mehe sujuva noahoobiga vastu õlga, niiet see veritsema hakkas. Lõpuks sain kuidagi mehel kõri läbi lõigata. Seepeale tundus õhk tõesti puhas olevat ja läksime õue. Olime just värava juures, kui märkasin G-d kahe tulnuk-mehega võitlemas ning tahtsin ka sinna söösta neid mehi mõrvama, kuid siis oli äratuskell ning ma ärkasin üles.
  2. Kusagil paar nädalat tagasi sõitsin ma unenäos kodu poole Rõugest. Olin metsavahel peaaegu Suure Langi juures, kui tee peal oli kooliõpilaste hobuvanker (unes pidi see nende koolibuss olema) ümber läinud. Põhjuseks öeldi, et oli maavärin ning tee oli natuke katki ja seetõttu oli ka vanker ümber läinud. Ahjaa, vankri peal oli veel hunnik puuhalge ka ilusti riita laetud. See oli küll õpilastele peale langenud, kuid keegi viga ei saanud. Läksin siis koju ja tahtsin naabri poole minna, kuid seal oli üleujutus tee ära lõiganud ja ma ei saanud sinna minna. Läksin siis tagasi Rõuge poole ja siis sama koha peal, kus ennist oli hobuvankri õnnetus, tuli maavärin. Ja siis tuli mingi sinine suur latakas meie pea kohale, maandus korraks langi juures olevale lagendikule ja siis tõusis taevasse ja lendas ära. Seepeale hakkasid lagendikult võsa ja heinte vahelt õhku tõusma sinised õhupallid, kuhu oli valgete tähtedega peale kirjutatud tähed, mis moodustasid sõnu. Sõnadest moodustus luuletus, kust tuli ridade vahelt välja lugeda, et Jumal ütleb, et maailmalõpp on kohe käes. See oli unenäos väga veider luuletus ja ma ei saa aru, kuidas ma sealt midagi üldse välja suutsin lugeda (kahjuks ei mäleta seda luuletust). Läksime siis koju, ja äkitselt oli talv. Tahtsime olla siis kodus maailma lõpu tulles, kuid keegi viskas meile aknast skarabeuseid ja suurem osa mu perest sai surma. Kusjuures mu kodu nägi välja nagu Marise köök. Igatahes ronisime oma õega toolidele, kust skarabeused meid kätte ei saanud. Siis tegime mingi triki, mille abil saime majast välja joosta ning plagasime üle õue naabri poole. Aga äkitselt elas naaber Tartus ja Herbert Masingu koolis. Ja siis seal oli mingi teema, et keegi tahtis kellelegi sõrmust kinkida ja tahtis seda kaupsist ostma minna. Ma soovitasin siis tal minna ning vaatasin aknast välja Kaubamaja poole, päike paistis, ilm oli ilus. (Masingu koolist ei avane, muide, Kaubamajale vaadet). Ja siis helises taas kord äratuskell ja uni oligi läbi.
  3. Kolmas uni, mida kirja tahan panna, on palju ilusam, kui eelmised kaks. Kohe väga ilus. Soovin, et see oleks isegi tõsi. Pidin kolima uude koju, mis asus Rõuges mu kodu juures. Pmst oli see mu kodu juures oleva mäe otsas. Läksin siis oma uude majja sisse. See oli hästi ilus- beeži tapeediga. Toaosas oli kamin ning mitu akent. Hästi valge oli. Toast sai otse kööki minna- pool tuba oli ainult köögist vaheseinaga eraldatud. Köögis oli kaks akent (üks neist oli toa poole, teine teises küljes. Ühe akna all oli laud. Seal oli kohvitass. Ahjaa, üks aken oli veel ,sest sealt vaatasin ma õue ja nägin metsa. Suuri lumehangi ja kõrgeid-kõrgeid puid, mis olid kõik lumega kaetud. Õues jooksis ringi Danny ning lumi oli üle vöökoha. Vaatasin siis teisel pool olevast aknast välja ja sealt nägin vaadet mäest alla kodu poole. Väljas oli südasuvi, võililled õitsesid (keset suve?!), kõik oli nii roheline, päike paistis. Keegi jooksis mäest alla, valges suvekleidis ja nautis loodust. Ja kahjuks lõppes siis uni ära. Kui ma saaks, siis tahaks seda unenägu maalida, aga kahjuks ma ei oska. See oli nii ilus uni.

Kas mu ajul on midagi viga või mis? Miks näen ma unes tulnukaid, võitlemist, maailma lõppu jne.
Kunagi ammu nägin ma unes, kuidas võitlesin tulnukatega, kes loopisid mind tolmuimejast kartulitega ning taevas olid sodiaagimärgid ja taevas oli käegakatsutav ning minu võitlusrelvaks olid star-warsi mõõgad. Või siis miks näen ma unes seda, kuidas mu õde on kollane vannipart (pardil oli õe peal otsas) ja siis ma mängisin seda jahimeeste mängu, kus jahimees tulistas parte ja ma lasin siis Kata maha ning läksin emale süümekatega seda ütlema ja vastuseks oli, et "Ära muretse, küll teeme uue." Või siis pean unes Lala (teletupsu) kostüümi kandma ning sellega Vanemuise laval esinema.

See on juba liiga ebanormaalne.

Nüüdsest panen kõik oma veidrad unenäod, mis on seda väärt, siia kirja. Et meelest ei läheks.

1 comments:

Kerttu said...

You have issues... :D
Sul on vist tunne, et maailm ei saa ilma sinuta hakkama, et sa seda päästma pead. ;)
Igal juhul on need väga revolutsioonilised unenäod. Välja arvatud viimane, mis on tõesti lihtsalt ilus. :P