Püüa pilvi, sa ulatud nendeni!

Neljapäeval käisin Marisel külas. Maive ja Jane olid ka seal. Rääkisime, mängisime kaarte, naersime ja rääkisime. Veider, et ainsad, kellega ma kaarte mängin, on Maris ja Maive. Margus ka. Viimase poole aasta jooksul olen mänginug potkitnoi'd ainult nendega. Veider.
Aga tore oli.
Koju jõudes oli ülimalt passiivne inimene. Vaatasin ära TERVE Grey Anatoomia viienda hooaja ja täna jätkasin kuuendaga, sest asi jäi liiga põneva koha pealt pooleli. Seega on mul nüüdseks kuuendast hooajast ka esimene osa vaadatud.
Aga, tegelikult tahtsin ma postitada hoopis seda, et ma olen väga õnnelik.
Taas kord ilma põhjuseta, või noh, enamuse jaoks mõjuva põhjuseta.
Nimelt otsustasin teha arvutiekraani jõllitamisest pausi ja natuke kitarri mängida. Otsustasin, et õpin järjest ära kõik lood raamatust "39 Progressive solos for classical guitar". Alustasin esimesega neist kolmapäeval. Ja ei mänginud seda vähemalt 4 päeva. Kuid täna mängides kõlas see ilusasti. Okei, asi vajab veel harjutamist ja seda üpris palju, kuid asi kõlas nii nagu helikatkendis. Kõvasti aeglasemalt, kuid selle moodi. Ja see oli ilus. Klassikaline muusika kitarril on ilus! Ja ma tõesti tunnen, et ma arenen.
Ma armastan kitarri, selle kõla, seda käes hoida, seda mängida, sellest heli välja pigistada. Loodan, et mu entusiasm jääb sama hooga püsima. Praegu igatahes jätkan harjutamist. Peaks veidi õppima ka mingil hetkel. (ülikooliasju)

Aga, tänase päeva tsitaat ka veel.

Pea alati meeles, et sul pole mitte ainult olla ainulaadne, vaid see on su kohustus!

Read More

Cosy

Viimased kolm päeva/õhtupoolikud on olnud väga seltskondlikud. Tasapisi tekivad juba süümekad, et ei õpi korralikult. Aga natuke lähemalt siis.
Esmaspäeval käisin koos Judith1, Judith2, Nicole ja Frediga kinos. Vaatasime filmi "Brothers". Soovitan seda filmi kõigil vaadata. See on natuke "Schindler's list'i" või siis "Admirali" moodi, ainult et ta ei ole nii ajalooline, aga teema on siiski väga tõsine. Nimelt räägib film Afganistani sõjast ja selle mõjust ameerika sõdurite peredele.
Tõesti hea film.



Siis teisipäeval olid mul loengud ainult kella 2-ni. Pärast seda käisin korraks Sürride korterist läbi ja edasi läksin koju, kuhu oli jõudnud Kerts. Pidime arutama seda, kas minna õhtul rokikasse mingile üritusele, aga otsustasime mitte minna. Rääkisime niisama igasugustest asjadest.
Õhtupoole otsustasin teha väikese uinaku, kuid sain just magama jääda, kui helistas G ja kutsus Püssi. Mkülas olles ütles ta, et ta vb tuleb Püssi, aga see on "maybe". No igatahes kutsusin Kirke ka kaasa. Oli tore õhtu. Nägin isegi Teelet, Hassan'i ja veel ühte nõokat, kelle nime ei tea. Oli selline mõnus õhtu, ning Püssis lasti ka normaalset muusikat, või noh, tegelikult ei olnud seal praktiliselt üldse muusikat, inimeste jutt oli sellest üle. Jõime natuke Püssi punast ja siis saatsime G bussile. Tee peal mängisime lumesõda ja maadlesime niisama. Oli väga tore õhtu. Tagasiteel koju, tegime Kirkega veski juures lumeingleid (Kirke avastas täna, et seal kohas olid kaamerad väljas :P). Terve öö oli kuidagi jahe magada ja hommikul selgus, et olime unustanud õhtul radika tööle panna. No wonder! :)
Täna, ehk siis EV iseseisvumispäeval, kokkasime Kirkega terve hommikupooliku. Kella 1 paiku tulid järjest külalised: Kerttu, Tiina, Liis, Maarja ja Karl. Olime Kirkega valmis teinud kahte sorti õunakooki (seda oli päris palju kokku), kaks Türgi pitsat, küüslauguleibasid. Tundus, et söök tuli hästi välja, sest õhtuks oli ta igatahes otsas enam-vähem. Lisaks söömisele jõime teed ja rääkisime niisama igasugustest asjadest. Tasapisi hakkas õhtupoole rahvas ka ära minema. Otsustasime, et vaatame filmi. Valik langes "Beaches" kasuks. See on film sõprusest. Poole filmi pealt läks Karl ära, sest ütles, et see film ei paku talle pinget. Okei, oleme ausad, treiler ei olnud just kõige intrigeerivam. Aga Karl, sa ei tea, millest sa ilma jäid. See oli väga hea film. Treiler ei andnud selle mõtet ja headust edasi. Soovitan ka seda filmi kõigil vaadata. Veidi pisarakiskuja film oli, aga väga südamlik ja hea. Ma olen avastanud, et vana aja filmid on päris kõvasti paremad, kui praegused, sest nad on ehtsamad. Praegu on kõik romantika- ja draamafilmid kuidagi ühest puust löödud. Lõpp on alati ette ennustatav. "Beaches" on muide 1988 aasta film.
Pärast filmi läks Maarja ka ära.

Sõbrad, tegite mu nädala taas kord nii toredaks. Homme lähen veel Marisele külla ning näen ka Maivet ja Janet ja Margust. Väga mõnus.
Kuigi peaks mõnikord õppima ka siiski.

Aga kõigile, kes seda blogi loevad, ning olid osalised minu selles õudselt õdusas nädalas, ütlen suure "Aitäh'i" ja kallistan kõiki kõvasti.

Mul on ikka nii vedanud teiega :)

PS: Kirke, aitäh tänase päeva eest. Nii lahe, et sa suudad taluda minu pidevaid sotsialiseerimishoogusid. Ja Mkülla tuled sa ka varsti!

Read More

Ära ehita oma kindlusi pilvedesse, et sa ei peaks kogu aeg ronima.

Read More

Kui sa selle ülesande ära lahendad, peaks su IQ olema üle 120.

2+3=10
7+2=63
6+5=
66
8+4=96
siis
9+7=


Võrdusmärkide taga olevad arvud on vaja kätte saada.

Read More

Piirideta piiritus

Kui sel nädalavahetusel Rootsi majas olin, pidin seal ka ööbima (tavaliselt ööbin vanas majas). Rootsi majas olles peangi ma tavaliselt majas ööbima. Olin siis taas kord Lasse toas, mis on igasuguseid pilte ja tsitaate täis, kui lugesin korralikumalt ühte tema seinal olevat tsitaati.

"Minnes läbi kõrbe peame uskuma, et otsime aaret, taevast kaedes aga kujutlema nõiduslikke maastikke, sulama ühte lummava ja vaikiva ümbrusega, mille oleme unustanud: ainult sel moel näeme maailma nii, nagu meie soovime, õpime tundma omaenese piire, lepime nende, kui anni, mitte puudusega."

-L. Battaglia

Read More

Mice- beware!

Olin nädalavahetusel taas kord Mkülas. Seekord Rootsi majas. Hästi mõnus oli.
Sinna minnes oleks peaaegu auto alla jäänud (see ei olnud mõnus). Auto vuhises pmst mu eest mööda, oleks sammu edasi astunud.....
Aga igatahes pani see ja mõned varasemad asjad mind mõtlema, et äkki see kõik kokku on mingi märk? Aga mida see tähendama peaks? Kas ma peaks tulema tagasi maa peale ja reaalselt mõtlema hakkama? (See oleks kohutavalt raske.) Tore oleks teada. Teadmatus on painav.
Igatahes nii mõnus oli kooli- ja linnamelust kõrvale saada. Rootsi maja on kõige rahulikum külas. Ja kõige lihtsam ka. Seal teevad elanikud suurema osa toimkonnast ära. Ma olen saavutanud nendega nii mõnusa harmoonia nende paari korra jooksul, mis ma nende majas olnud olen, et see on lausa hämmastav. Igapäevased kallistused on nii toredad.
Siis laupäeval proovisime paari vabatahtlikuga ära selle munalikööri, mis ma ise teinud olin. Väga hea oli. Suht kiiresti sai otsa. Laupäeval oli saun ka. Meie maja küttis. Natuke kuum sai- 100 kraadi oli permanentselt sees. Aga nii mõnus oli koos Sigridiga (mina ja tema oleme sobivad saunakaaslased, Sõbra maja elanik) lavalt õue käia. Hästi hea karastav oli. Ja sädelev lumi sadas meie poolpaljaste kehade peale ning sulas kiiresti ära. See oli värskendav.
Siis pühapäeval tegin õunakooki, ning Frederike, Judith1 ja Gareth tulid ka seda proovima. Ahjaa, Nicole tuli ka. Rääkisime niisama igasugustest asjadest, lahendasime mingit arvmõistatust ja jõime teed. Mõnus chillout oli. Relaxing.
Õhtul tegin söögi koos elanike abiga valmis poole tunniga, mis on rekordkiirus minu jaoks (riis, kalapulgad, toorsalat, dipikaste, laua katmine). Aga väga lahe oli. Pärast õhtusööki, vahetult enne mu äraminekut avastasid elanikud, et neil on majas hiir. Kuna enamus ei olnud sellest loomakesest just väga vaimustuses ja taganesid tema asukohast kiiruga, otsustasin ma hiire kinni püüda. Pärast paariminutilist maadlust ja kusagil nelja lahinguhaava oli loomake mul ohutult pihus. Ta oli nii armas. Pisike. Viisin ta siis Eesti majja, et äkki teab sealt keegi, kuhu seda hiirt toimetada ja Gareth viis ta siis metsa alla vabadusse. Aga siit hoiatus- kõik Maarja küla hiired- valmistuge kohtuma oma hirmuga- metsiku-Mariaga! :)
Jõudsin just koju tagasi. Siin on veidi jahe. Mkülas on ikka liiga soe toatemperatuur. Lõdisen hetkel siin.
Homme saan Fredi ja Judith1-ga kokku (vb liitub ka Nicole), et minna kinno ja pärast seda kasutame võib-olla ka ära Püssi soodukaid :)

Ilusat ilutsemist!

PS: Planeerisin juba suurema osa suvest ära- olen juba 5 nädala jagu asendusi Mkülas kirja pannud ja neid tuleb veel. :)
PS2:Vaatasin sel nädalavahetusel enda kohta hämmastavalt palju suusatamist ja elasin hooga Kikule kaasa. Kahju, et läks nagu läks. Tartu maratoni oli ka tore jälgida. Ja iluuisutamine oli ka ilus :)

Read More

Pole paremat arsti, kui tõeline sõber.

20 veebruar

Read More

Päev täis üllatusi

Täna oli siis väga üllatusterohke päev.
Plaanisime minna osade kursakaaslastega Tamme staadionile uisutama, kuid siis selgus, et sealne uisulaenutus avatakse alles kell neli. Seega läksin koju.
Seal avastasin, et Maarja oli mul kommenteerinud blogisse, et tal täna veidi ootamatut vaba aega ja et võiks kelgutada või uisutada. No. Mõeldud tehtud. Läksingi pärast alkeemia loengut Tamme staadionile temaga uisutama.
Tamme stata kohta võiks öelda nii palju, et seal on kehv jää, nürid uisud ja plats oli hokimängijaid täis. Ehk siis- lauluväljak on parem. Okei poole kallim ka (uisulaenutus), kuid siiski kõvasti parem. Muidugi mõlemate platside jää oli ühe külje peale kaldus. Aga noh, see selleks.
Maarjaga oli tore. Rääkisime igasugustest asjadest ning lõpptulemuseks sai see, et ta tuleb mulle järgmine kolmapäev külla. Nii lahe! Üritan temaga rohkem suhelda, kui varem. Üritan üldse see aasta palju rohkem oma sõpradele tähelepanu kõige muu kõrvalt pöörata, kui eelmine semester. Ma ei taha ju inimestest kaugeneda.
Aga siis pärast uisutamist tulin koju, sõin, käisin duši all, vaatasin Kirkega "Bones'i". Tõeliselt hea ja mõnus osa oli. Aga siis seriaali lõpus helistas Kerttu ja küsis, et kas ta tohiks koos Karliga külla tulla. Nad olid me korterist ca. 70m kaugusel. Okei, tulid siis.
Aeg läks nii kiiresti. Nad olid siin mingi kolm tundi, kuid tundus nagu see aeg oleks olnud tunni jagu. Oli tore taas kord ka Karli näha. Polnud teda ka mingi paar kuud näinud suht.
Millal sa siis mulle uuesti külla tuled, Karl? Võin teha siis Türgi pitsat :)

Aga nüüd, kuna kell on üle kesköö, võin kirja panna ka tänase (18 veebruar) tsitaadi, mis oleks: "Kõik on kaunis, mida armastad."

Jah, kõik ongi kaunis. Ma olen viimasel ajal näinud nii paljusid inimesi, kellega pole ammu kokku saanud või keda näen harva. Nii mõnus on.
Üritan seda rohkem teha.

Üritan olla parem sõber.

Ja juba homme (kui ma ükskord ärkan, on homme käes), lähen ma Mkülla! :)

Read More

Üks random tsitaat

"Normal is getting dressed in clothes that you buy for work and driving through traffic in a car that you are still paying for - in order to get to the job you need to pay for the clothes and the car, and the house you leave vacant all day so you can afford to live in it."
-Ellen Goodman

Read More

Juhhei vastlad?!

Jah, juhhei?! Just nimelt selliste lauselõpumärkidega.
Minu vastlapäeva ainus rõõm oli see, kui astusin hommikul uksest välja ja puud olid härmas. Päike paistis ja samas sadas õhkõrnu lumehelbeid. Kõik sätendas. Nii ilus oli. Ei olnud väga külm ka. Perfektne ilm vastlapäevaks.
Vastlapäevaks, mis minu jaoks möödus Tiigi 78 hoones või siis Jakobi 2 hoones. Tõepoolest. Minu ainus nauding sellest võrratust päevast oligi hommikune jalutuskäik kooli. Loengute vahepeal käisin ka natuke õues, kuid siis oli külm, sest tulin soojast õue ja see pani lõdisema.
Ah jaa. Õhtul kui Kirke koju jõudis, sõime kumbki ühe vastlakukli ka. Vähemalt polnud selle peal kunstvahukoor, vaid ikka ehtne. Vastlakukkel oli täitsa hea, kuid siiski jäi midagi puudu.
Ma pole see talv veel kelgutanudki.
Lugesin Mennu ja Gerda blogist, et neil oli ilus vastlapäev. Esimesed, kelle vastlapäeva kirjelduse ma õhtul koju tulles sain.
Mkülast käidi kah täna Mammastes (vist oli seal) kelgutamas.
Igatsen hernesuppi ja kelgutamist!

Seega, juhhei vastlad?!

PS: Polegi siin blogis ammu vingunud.

Read More