Tagasi reaalsuses

Seekord polnud igapäevaellu naasmine pooltki nii ränk kui eelmine kord. Või noh, eksami tulemusi pole lihtsalt veel üles tulnud.
Nädalavahetuse ülejäänud osa oli väga tore- käisin paadisillal, mis on sõnatuks võtvalt maaliline koht. Seal sillal seistes on tunne, justkui oleksid muust maailmast eraldatud- on ainult sina, mets, jõepais, sild. Ja kui sillale mitte keskenduda, siis on ehtsa ürgse looduse tunne. Mets on suur, paks. Metsarada on kände ja puujuurikaid täis ja künklik. Jõgi on suur, selle kaldad on palistatud loodusega- nii metsa kui ka liivapaljandeid. Tegelikult võin ma ju üritada seda kirjeldada, kuid sõnadega ei saa anda edasi pooltki sellest, mis ma tundsin ja nägin, kui sinna läksin.
Laupäeval käisime õhtul veel saunas- see oli nii värskendav ja lõõgastav ning hommikul pärast mõnusat und polnud ma üldse väsinud.
Pühapäeval sain ma võtta osa ka Meelise (ühe Eesti maja elaniku) sünnipäeva tähistamisest oma maja elanikega.
Kokkuvõtlikult võin öelda, et see nädalavahetus läks 200%-liselt korda ning sai liiga kiiresti läbi. Aga varsti saan sinna maagilisse paika jälle.

Homme lähen kriisipsühholoogia koolitusele ja laupäeval saan isegi koju minna. Mis sest, et üheks päevaks...

PS: üritan järgmine kord selle paadisilla pealt pilte ka teha.