Mäkketõus

Eile käisin Valga mäkketõusul Sulevi karjääris. Ei käinud vaatamas, vaid töötamas- olin nimelt registratuuris.
Kohale läksin juba kell 9, kuigi võistlus ise pidi algama kell 3. Esimene registreerija tuli juba keskpäeval. Vahelduva eduga kallas vihma ja paistis päike. Ma olin Marisega õnneks varju all. Kui võistlus lahti läks, siis Pidid mu kõrvad lukku minema. Tsiklid häälestasid ennast otse registratuuri kõrval. Koju jõudes kumisesid kõrvad terve öö. Jube. Igatahes pidin võistluse ajal raadiosaatjast öeldavaid meetreid üles märkima ja kõrval arvutist öeldavaid aegu, kui keegi mäkke sai. Suht chill oli. Jah, jahe ka, aga nalja sai palju. Nt parkis üks tüüp oma tsikli puu otsa rippuma. Oih... Ja siis need käna käimised. Oi nalja oli palju. Kõrval oli aega võtmas üks muhe tüüp, kes kogu aeg irvitas. Selle juures oli raske tõsiseks jääda. Alar tõi vahepeal meile õlut ka:D Umbe hää. Võistlus ise lõppes kella kuue paiku. Siis pidin veel ootama, millal mingi suvalise tüübiga koju saan- Alar oli mulle transpordi ka orgunninud. Marisele ka. Pidime eraldi minema. Üks meist tsikliga ja teine autoga. Kuna Maris polnud kunagi elus tsikliga sõitnud ja tal oli soojem jope kui mul, siis lasin tal minna. Ta kartis alguses kohutavalt. Täna aga helistas mulle, et see mees, kelle Harveyga ta koju sai, lubas talle sõitmist õpetada. Käi ära noh! Kus mõnel ikka veab. Oleks ise tahtnud hoopis tsikliga koju saada. Ilge ego. Ma läksin siis autoga... Kunagi kella 9 ja kümne vahel jõudsin lõpuks kodu. Alar ütles, et juulis tuleb kusagil Võrus mäkketõus ja tsiklimeeste kokkutulek ja et tal on mu avi vaja seal. Väga hea. Mulle meeldib.
Nüüdseks tean ma juba nägupidi ja hüüdnime pidi ka mõningaid tsiklivendi: Jawamees, Billy, Lärm, Isand, Põksa, Janne Porvari jne.

Tiinale: ma tean, et sa oled kade. Ma ka oleks. Pidevalt tsikleid näha ja selliste meestega suhelda hakkab mulle mõjuma. Tahaks ka jälle Harley-ga sõita:D Ei tea, kas mõni äkki võtaks mu kusagilt peale???:D