Kas mul on PSÜHHOLOOGINA tõesti vaja teada neerude jne ehitust millimeetri pealt???
Tule taevas appi!
Masendus on peal.

Näiteid: Jukstamedullaarne pikk) nefron
 15-20% nefronitest on jukstamedullaarsed, neerukehakesega neerukoore sisekihis, säsi piirimail, pika säsi põhjani ulatuva Henle linguga
 Jukstamedullaarse nefroni Henle lingu jämeda alguse ja lõpuosa vahel on sügavale
neerusäsisse tungiv peenenenud aasaosa, mis võimaldab eriti lahja või eriti kontsentreeritud uriini tootmist
 Verevarustus neerutorukeste ümbristelt kapillaaridelt ja sirgsoontelt (vasa recta)

Proksimaalses väänilises neerutorukeses ühekihiline mikrohatulise hariäärisega kuupepiteel suurenenud tagasiimendumise ja sekretsioonipinnaga
Henle lingu alanev haru ja üleneva haru peen algusosa ühekihilisest ameepiteelist
 Henle lingu jämeda üleneva osa toomasoonega kontakteerumise paigas kuup- või silinderepiteeli rakkudest tihetähn (macula densa)
 Tihetähn ja sellega kontaktne toomasoone sein oma modifitseeritud silelihaskiududest päsmakeselähedaste rakkudega moodustab reniini tootva jukstaglomerulaarse aparaadi, mis reguleerib neerusisest vererõhku
 Distaalse vääntorukese ja kogumisjuha sein koosneb pearakkudest (principal cells), millel on retseptorid antidiureetilisele hormoonile (ADH) ja aldosteroonile ning ühendusrakke (intercalated cells), mis vastutavad vere happe-leelistasakaalu eest



JA NII EDASI