Iroonia

Kõigepealt räägin natuke pealkirjast hoopis erinevamat teemat. Käisin nv-l Mkülas. Oi nii tore oli. Käisin mitu korda Kristjaniga ujumas Paadisillal, ühel korral lausa öösel. Nii lahe oli. Vesi oli mõnusalt soe. Ma ei pidanud toimkas olema, aga aitasin G-l toimkas olla :) Laupäeval oli saun. Lisaks sellele lõin oma varba kõvasti ära, siiamaani on valus. Verd lahmas päris mõnusalt. :) G tegi terve nv jooksul nii häid sööke. Mine või lõhki. Kui saaks, hoiaks teda kümne küünega külas kinni, et ta Walesi tagasi ei läheks. Üritasin õppida ka. Ei tulnud väga midagi välja. Tegin kooki ja porganipannkooki/ahjuvormi. Tulid hästi välja.
Külas oli nii kodune tunne. Mõnus oli. Tahan juba tagasi. Mmm. Järgmine teisipäev saan.
Aga siis. Täna oli pikk-pikk öö. Sest täna oli andmetöötluse kt ja laste joonistuste eksam. Kt ei olnud kõige hullem, aga kõige lihtsam ka mitte. Siis laste joonistused. Lõbuuus! Kui tädi meile lehed eksamiküsimustega kätte jagas, siis pärast küsimuste nägemist tuli saalist mõnus irooniline naer. Terve saali peale. Ega ise naersin ka seda iroonilist naeru. Nimelt ütles meile Lektor Laak nädal tagasi, et nimesid ei pea teadma. Aga esimene asi, mis lehelt vastu vahtis, oli hunnik nimesid. Igas küsimuses. Okei, neid ei pidanud jah päris peast teadma, aga pidi ikka teadma, et mis nimega isik mis lapsi uuris ja mis teooriaga välja tuli. Ohjummel. Lisaks, ma poleks arvanud, et pean teadma, milline laps mis vanuses joonistas tassi kanooniliselt või siis etteantud kujul. Ehk siis- kui konspekti pähe tuubid (jah, justnimelt pähe), siis saad võib-olla eksamist läbi ka. Hetkel on küll selline tunne, et suht kuul pähe.
Lähen ära magama. Ja hiljem vbl jooksma.

Lõppude lõpuks on homme uus päev! (see on tegelikult 15. mai tsitaat, aga siis ei saanud ma netti ja see sobib ideaalselt praegusesse hetke nagunii)