A dream

My mind has started to create weird dreams at night again. So tonight I saw witches and wizards... Almost like Alice in Wonderland but a bit more creepy.
My dream started with me and my sis walking out of the door of our home at nighttime. From the very beginning, everything seemed weird- there was big Moon shining in the dark blue sky and then there seemed to be another Moon closer to the ground- nearly invisible. Extremely pale and didn't shine much. Then I saw a pink rabbit that looked as if it had been turned into a balloon- it was that big. And me and my sis were walking  around in the garden and then noticed a witch flying across the sky, in front of the big shiny Moon. And the witch came closer to the ground, towards us. And then it grabbed my sister and the pink rabbit and I grabbed my sisters leg. The witch tried to take off, but it couldn't. I managed to shake the witch off her broomstick. And somehow I tried to fly around then. And the broomstick wasn't a broomstick any more but it was something like a stretched rabbit, like a seat made out of cloth and I was sitting in it. And then I took off, it was daytime and I was flying above the trees and the witch was guiding me from the ground on how to fly. And she wasn't angry at all. And then there was some kind of a chase (I can't exactly remember it) and all of a sudden it was all dark again. Only the Moon shining in the sky. And then the witch grabbed the broomstick from me again....
And then I woke up.

Read More

Fitzgerald!?!?!?!

I decided to have a nap today and woke up about 15mins ago. I have never hated my alarm clock this much! The reason: I just had a dream where Simon Neil had given me autographs and James and Ben Johnston were about to give.
I have no idea how the dream began, but I know that I came from some kind of concert (it wasn't Biffy's) and wanted to go to Sven's (one of my friends from NRG) place with him. And then I walked with crowd downstairs from somewhere and was in some corridor that I thought was NRG's canteen. All of a sudden I saw Simon Neil with white hair and beard sitting behind the door and resting his legs. All the other people suddenly disappeared. There was only Simon. He smiled at me and already came to me with a black pen and wanted to give me his autograph. So he gave it to me to my hand. To my left hand. I showed him one of my tattoos (which was on the left hand and was something unrecognizable and had life written into it) and I also showe him my tattoo of a puzzle piece. So he wrote his name and made something artificial on my hand were the weird tattoo was located. He made some kind of picture and connected it to my tattoo. It made complete sense in the dream. Anyway, then I asked whether I could take a picture with him and have his autograph on the usual paper, too. He agreed with it. Unfortunately Sven didn't have his mobile with camera with him, so he went to bring it. And I got a paper from some room that was behind one random door. In the room was the Biffy's staff putting together their instuments. Anyway I got back to Simon. And he had made with a split second an autograph to my paper. Then I saw James and Ben sitting at the other end of the corridor and asked Simon ifI could get autograph's from them, too. Simon told me that I should go and ask myself. So I went (and Simon continued resting his legs). As I went to the other end of the corridor, I saw that the people I considered to be Ben and James, were just some staff girls. So I asked them about the guys. They told me that they'll be here in a second. The girls wanted to see my autographs. I showed the sheet to them and had a closer look at it myself too. Simon had written name Fitzgerald many times to one side of the paper and each letter of the name was from different colour. And then there were some drawings too. I didn't look at them closer. Then I turned the page and on the other side there were some colourful signatures of Fitzgerald again and some printed words in Russian: nadežda, hšuštšeštvo (I have no idea if the last on is actually a word) and some more. Simon had printed them like people print with stamps, only difference is that the liquid was ink. And he had printed the words one by one with letter separatedly. And the explanation to it was that Simon learnt some new Russian words while being in this country. And I wondered also why he had written Fitzgerald and I realised in the dream that it was Simon's family name. Anyway, then arrived Ben and James and some other random guys. There was a door opening to the outside and a tractor with fertilizer bags behind it's back arrived. And Ben and James stepped off the tractor with blue boiler suits on and walked past me. I wanted to ask them about the autographs but then people told me to wait 'til they changed their clothes. And I also saw a glimpse of Simon smoking and watching what was happening....
And then the alarm went off.....

I was just about to get James's and Ben's autographs, too. S**t!

Read More

Dave Grohl vs Simon Neil

Okay, I just have to write this dream that I had today night into here. This is freaking weird.
Anyway, I was in the university and in a lecture named "The psychology of creativity". By the end of the lecture I was supposed to go to Foo Fighter's concert that took place in Tallinn. My lecturer, Tiia Laak, wished me a nice concert.
Okay, so then I stood in the line to get into the concert. When I got into the concert hall, I saw seats. Like the ones that are in the culture house of Rõuge. The house looked also like a culture house in Rõuge. Okay, anyway there wasn't a lot of pushing and there wasn't a warming band either. So as the audience gathered I was seated to the second row (again). But not into the middle. Still, there was no pushing..... The concert began. I enjoyed it, and loved it, although it seemed the band had only two members, no drummer and Dave Grohl looked a lot like Simon Neil from "Folding stars" video and the bass guitarist looked like James Johnston. Ooookay.... All of a sudden I noticed that most of the audience had gone, no clapping, no cheering. Nothing. I started to become embarrased of Estonians. Again. So when there were only about 20 people left the band finished playing, telling us, that there is no point. Obviously. So they were standing on the stage with a bit sad looks. They told that the clock was obviously too early for a concert like this (the concert started at 8 pm) but that they couldn't do it later, because they wanted to sleep too, as they had to leave the country at 4am the next morning. So during that talking most of the 20 people who had stayed until the "end" of the concert, left. I still stayed. So the band came off the stage and all of a sudden there was just a table in front of me. There was one more person from the audiencel left. So I started cheering up the band. I asked for their autographs- I had a sheet for that and it had a list of bands written on it. So "Dave" and "the bassist" gave me their autographs. So we chatted a while. I told them I would go to their some other concert and asked if I could get the tickets for their show at Milton Keynes as it is sold out (yeah, my dream concert is actually in reality also sold out) and that it would be my dream to see Simon and Dave perform together. I also asked whether they could do a duet or something like that during the concert. I got the a smily answer that actually said nothing to me but about the ticket I was supposed to ask my lecturer Tiia Laak, because she was the aunt of the bassist (in my dream) .... What the hell???? Anyway, then the guys discovered that they had only their pijamas on so they went to put on normal clothes. I asked whether I should leave but they told that it's not necessary. So they put on normal clothes in front of me. I still tried to cheer them up about the concert and find some excuses for the stupid Estonians but the band told it was okay. Then it was about the time when I had to catch my bus back home (yeah, I had chatted with the guys for quite long already). So I took my hair of from French braid and took a picture with the guys and hugged them really long and then went. When I was on my way to the bus station I heard a quoting of a newspaper by someone and he read about the fiasco that had happened during the concert and I was really sad but looking forward to see my lecturer to get the tickets to Milton Keynes.....

It seems that I am regaining my ability to see extremely weird dreams. That are actually somehow connected to reality....

Read More

Öised genereerigud aju poolt aka. veidrad unenäod

Mul on viimasel ajal olnud palju veidraid unenägusid ja otsustasin need nüüd ka siia kirja panna.

1. Täna öösel nägin ma unes, et olin kodus, aga seal olid lisaks minule ja mu perele veel G ja paar Mküla kaaselanikku ka. Unes teadsin, et pidi tulema mingi lahing, kus meie pidime võitlema mingite asjadega (vbl tulnukad, aga ma pole kindel). Alguses, kui kõik valmistusid toas lahinguks, siis ei tahetud mind ja Katat lahingusse lasta, et me pidime olema majas sees. Ma aga keeldusin ja siis lubati mind niimoodi lahingusse, et ma pidin Katat kaitsma. Läksime siis kõik välja ja ma suundusin Kataga viljakuivatusruumi, kus käskisin tal peituda kütmisruumi. Kohe kui ta seda teinud oli, tuli minu esimene vaenlane. Oma suureks ehmatuseks avastasin, et mul pole relva. Ainus asi, mis mulle pähe tuli, et seda relvana kasutada, oli mu kaelakee kulon (selline väikese sarve moodi musta värvi asi, mõned kindlasti teavad, millist ma mõtlen). See oli aga väga nüri ja ma torkisin sellega vastase rinda kõvasti. Vastane oli muide suur meesoost inimene. Kohe tõeliselt suur. JA siis ühel hetkel sain ma selle "inimese" käest kätte tema relva, milleks oli kööginuga. Ja siis ma sain kuidagi seda meest pussitatud mingi 5x ja lõpuks lõikasin tal kõri ka läbi. Lisaks sellele vaenlasele tulid veel paar vaenlast, kelle kõri ma ka sujuvate vehkivate liigutustega läbi lõikasin. Siis tuli mu ema, ma käskisin tal minna viljakuivatusruumi. Seejärel tuli veel üks vaenlane. Mul oli selleks ajaks juba kusagil 3 nuga olemas ja nende nugadega loopisin ma seda meest ning siis sain lõpuks kõri ka läbi lõigata. Siis tuli mu isa. Ütles, et vbl on õhk puhas. Aga siis hakkas kuivatusruumi kõrval asuvast garaažist kostma mingit metallikõlinat. Tegime ise natuke häält ning mees tuli garaažist meie juurde (ta oli väga suur ja tunkedes). Andsin isale ka ühe noa, endale jätsin kolm. Ja siis hakkas see mees isaga võitlema. Ma otsustasin ka sekkuda ning tõmbasin mehel kuidagi kaela natuke katki (nii poole kaela peale- ei tea, kus küll kaelalülid jäid?!), aga mees ei surnud. Sain ise ka ühe mehe sujuva noahoobiga vastu õlga, niiet see veritsema hakkas. Lõpuks sain kuidagi mehel kõri läbi lõigata. Seepeale tundus õhk tõesti puhas olevat ja läksime õue. Olime just värava juures, kui märkasin G-d kahe tulnuk-mehega võitlemas ning tahtsin ka sinna söösta neid mehi mõrvama, kuid siis oli äratuskell ning ma ärkasin üles.
2. Kusagil paar nädalat tagasi sõitsin ma unenäos kodu poole Rõugest. Olin metsavahel peaaegu Suure Langi juures, kui tee peal oli kooliõpilaste hobuvanker (unes pidi see nende koolibuss olema) ümber läinud. Põhjuseks öeldi, et oli maavärin ning tee oli natuke katki ja seetõttu oli ka vanker ümber läinud. Ahjaa, vankri peal oli veel hunnik puuhalge ka ilusti riita laetud. See oli küll õpilastele peale langenud, kuid keegi viga ei saanud. Läksin siis koju ja tahtsin naabri poole minna, kuid seal oli üleujutus tee ära lõiganud ja ma ei saanud sinna minna. Läksin siis tagasi Rõuge poole ja siis sama koha peal, kus ennist oli hobuvankri õnnetus, tuli maavärin. Ja siis tuli mingi sinine suur latakas meie pea kohale, maandus korraks langi juures olevale lagendikule ja siis tõusis taevasse ja lendas ära. Seepeale hakkasid lagendikult võsa ja heinte vahelt õhku tõusma sinised õhupallid, kuhu oli valgete tähtedega peale kirjutatud tähed, mis moodustasid sõnu. Sõnadest moodustus luuletus, kust tuli ridade vahelt välja lugeda, et Jumal ütleb, et maailmalõpp on kohe käes. See oli unenäos väga veider luuletus ja ma ei saa aru, kuidas ma sealt midagi üldse välja suutsin lugeda (kahjuks ei mäleta seda luuletust). Läksime siis koju, ja äkitselt oli talv. Tahtsime olla siis kodus maailma lõpu tulles, kuid keegi viskas meile aknast skarabeuseid ja suurem osa mu perest sai surma. Kusjuures mu kodu nägi välja nagu Marise köök. Igatahes ronisime oma õega toolidele, kust skarabeused meid kätte ei saanud. Siis tegime mingi triki, mille abil saime majast välja joosta ning plagasime üle õue naabri poole. Aga äkitselt elas naaber Tartus ja Herbert Masingu koolis. Ja siis seal oli mingi teema, et keegi tahtis kellelegi sõrmust kinkida ja tahtis seda kaupsist ostma minna. Ma soovitasin siis tal minna ning vaatasin aknast välja Kaubamaja poole, päike paistis, ilm oli ilus. (Masingu koolist ei avane, muide, Kaubamajale vaadet). Ja siis helises taas kord äratuskell ja uni oligi läbi.
3. Kolmas uni, mida kirja tahan panna, on palju ilusam, kui eelmised kaks. Kohe väga ilus. Soovin, et see oleks isegi tõsi. Pidin kolima uude koju, mis asus Rõuges mu kodu juures. Pmst oli see mu kodu juures oleva mäe otsas. Läksin siis oma uude majja sisse. See oli hästi ilus- beeži tapeediga. Toaosas oli kamin ning mitu akent. Hästi valge oli. Toast sai otse kööki minna- pool tuba oli ainult köögist vaheseinaga eraldatud. Köögis oli kaks akent (üks neist oli toa poole, teine teises küljes. Ühe akna all oli laud. Seal oli kohvitass. Ahjaa, üks aken oli veel ,sest sealt vaatasin ma õue ja nägin metsa. Suuri lumehangi ja kõrgeid-kõrgeid puid, mis olid kõik lumega kaetud. Õues jooksis ringi Danny ning lumi oli üle vöökoha. Vaatasin siis teisel pool olevast aknast välja ja sealt nägin vaadet mäest alla kodu poole. Väljas oli südasuvi, võililled õitsesid (keset suve?!), kõik oli nii roheline, päike paistis. Keegi jooksis mäest alla, valges suvekleidis ja nautis loodust. Ja kahjuks lõppes siis uni ära. Kui ma saaks, siis tahaks seda unenägu maalida, aga kahjuks ma ei oska. See oli nii ilus uni.

Kas mu ajul on midagi viga või mis? Miks näen ma unes tulnukaid, võitlemist, maailma lõppu jne.
Kunagi ammu nägin ma unes, kuidas võitlesin tulnukatega, kes loopisid mind tolmuimejast kartulitega ning taevas olid sodiaagimärgid ja taevas oli käegakatsutav ning minu võitlusrelvaks olid star-warsi mõõgad. Või siis miks näen ma unes seda, kuidas mu õde on kollane vannipart (pardil oli õe peal otsas) ja siis ma mängisin seda jahimeeste mängu, kus jahimees tulistas parte ja ma lasin siis Kata maha ning läksin emale süümekatega seda ütlema ja vastuseks oli, et "Ära muretse, küll teeme uue." Või siis pean unes Lala (teletupsu) kostüümi kandma ning sellega Vanemuise laval esinema.

See on juba liiga ebanormaalne.

Nüüdsest panen kõik oma veidrad unenäod, mis on seda väärt, siia kirja. Et meelest ei läheks.

Read More

Nägin täna unes, et pidin kandma kollase teletupsu kostüümi ja sellega Vanemuise laval esinema. (:

Read More

Soovin sulle armastust!

See tsitaat pärineb taas kord Kaie poolt kingitud kalendrist.
Aga nüüd siis asja juurde.
Eile oli sõbrapäev. Oli tore päev.
Olin kutsunud enda poole külalisi. Enamus neist olid naissoost. Üks meessoost isik oli ka.
Kõik algas siis eile päeval, kui ma kella 1300-ks oma korterisse läksin. Kokkasime Kirkega terve õhtupooliku- tegime õunakooki, šokolaadikooki, vahvleid ja pirukaid. Kella 1800 paiku läksin Maarjamõisa peatusesse Judithile vastu, kes tuli Tallinnast EVS mid-term training'ult. Jalutasime siis minu poole, kus jäime ootama teiste tulekut. Jõime teed ja rääkisime niisama. Kusagil enne kella seitset jõudsid Kaie, Kerttu ja Liis. Natuke hiljem jõudsid ka Tiina, Gerda, Kairi ja Joosep. Nad tõid pizzat, pirukaid ja igasuguseid näkse veel. Tüüpiline Eesti pidu- palju sööki. Jooki seekord polnud. No tegelt oli küll- teed joodi päris hoogsalt. Maandusime kõik põrandale või madratsitele ja rääkisime niisama igasugustest asjadest ja sõime ja jõime. Tüüpiline meie puhul. Vaatasime ka minu "The book'i" ehk siis tegelikult pildiraamatut "The Disciples", millest olen eelnevalt siin blogis ka kirjutanud. Oli hästi mõnus ja hubane olemine. Ühel hetkel otsustasime, et vaatame ka filmi, sest Judith pidi suht varsti bussi peale minema ja Gerda-Kairi-Joosep pidid kinno minema veel. Vaatasime "Now and then'i". Kahjuks ei saanud jõudnud me sellest pooltki ära vaadata, kui pidin Judithi juba bussile saatma. Samas läksid ka G,K ja J ära. Saatsin Judithi Kaare peatusesse. Ta ütles, et eestlased oskavad hästi kokata ja et ma elan kenas ja mõnusas kohas. Judith- kui sa seda loed, siis tea, sa võid mulle iga hetk külla tulla, kui tahad.
Kui korterisse jõudsin, vaatasime filmi lõpuni ja rääkisime niisama igasugustest asjadest. Kerttu tegi mulle teatavaks, et "Hurt" ei olegi Johnny Cashi lugu, vaid hoopis Nine Inch Nails'i oma. Ma olin nii pettunud selle peale, sest minu arvates oli see üks Johnny parimaid lugusid, ja nüüd sain teada, et see on ainult kaver. Miks?? Miks ei võiks see tema oma olla originaalis? See on sama nagu Guns'n'Roses on teinud kaveri "Knockin' on heaven's door'le". Haige. Nii paljud head lood, mida ma tean, on tegelikult kaverid.
Siis meenutasime mu veidraid unenägusid ja mulle meenus see uni, kus John oli paks ja kiilakas ning käis Eiki Nestoriga presidendiballil. Vt postituste label'i "uni" alt unenäo detailset kirjeldust. Olen sellest varem ka bloginud.
Aga siis vaatasin ühel hetkel Facebook'i, et kontrollida Studentdays fännilehe võistlust, mille käigus pidi igal pühapäeva õhtul välja antama 3x2 priipääset Saku õlletehasesse ööseks. Tuli välja, et ma sain ka pääsmed sellele reisile. Nii lahe. Ilmselt lähme koos Kirkega. Seal on õlledegusteerimine ja -koolitus. Nii äge! Ootan juba. Minek on 12 märtsi õhtul.

Aga jah, siis ühel hetkel läks Tiina Zavoodi oma füüsikutega pidutsema. Rääkisime veel mõnda aega niisama ja kella 0100 ajal läksid ka Kaie, Kerttu ja Liis ära.

Sõbrad, oli tore õhtu. Loodan, et teeme selliseid veelgi. Õigemini, kindlasti teeme.
Olete väga kallid.

Read More

Uni

Mõned päevad tagasi nägin unes, kuidas ma olen Nõo ühikas.
Mind pandi ühte tuppa Liisi ja Kerttuga. Kuna tubasid oli puudu, pandi meid mingisse ruumi AK-s (pole õrna aimugi, kas selline ruum ka tegelikkuses eksisteeris). Igatahes oli see ruum igasuguseid arvutividinaid täis ja mul oli suureks mureks, kuhu oma suurt korteris olevat baobabi panna. Samuti tahtsin oma Viru Valge (ei tea miks mul küll need olid?!) pudeleid kuhugi kasvataja eest peitu panna.
Siiski, kõige parem oli see, et kasvatajaks oli Juurik. Suhteliselt geniaalne uni.
Kahjuks ma ei mäleta seda eriti detailselt, aga tegevus toimus AK-s.

Read More

Olen loominguline.....

Koidu saiad, sorry, vaibad,
läevad justkui soojad saiad.
---------
Hot dog
hedgehog.
Eat like dog
in the fog.


Mul on vist tõesti igav...

Igatahes räägin oma unenäost ka.
Nimelt pidin ma Osula kooli õpilaste saatjana (omg, ikka veel mõjub see laulupidu) minema Tallinnasse. Ja seal läksime me Coldplay kontserdile. Ainult, et kontsert toimus teatris ja kõik istusid oma koha peal vaikselt (või noh peaaegu vaikselt). Coldplay hakkas siis esinema ja ma unenäos mõtlesin, et Chris Martin on ikka kobe. (Üles ärgates mõtlesin ma, et miks ma Chrisi kullamängu solistiks pean? Teadvus arvas valesti, kuid alateadvus õigesti...:P) Igatahes show oli vinge- lasertehnika ruulis ja laulud olid head, kui minu arust ei olnud nad Coldplay omadki. Igatahes ühel hetkel ei suutnud Osula omad enam vaikselt istuda ja ma pidin neid keelama ja ma ei saanud kontserti jälgida. Olin selle pärast maruvihane ja solvnunud ning ühel hetkel avastasin juba, et helitehnikud pakivad laval kõlareid kokku. Kurat, kui vihane ma unenäos olin ja selle peale ärkasin ka üles....

Samas räägiks teisest unenäost ka, mis mul ammu oli. See on ka muusikaga seotud.

Nägin unes, et toimus presidendi Vabariigi aastapäeva vastuvõtt ning ma jälgisin seda telest. Tuli parajasti koht, kus Eiki Nestor läks kätlema ja kommentaator ütles, et "Eiki üritab eriti kõvasti tähelepanu saada, tema saatjaks on John Frusciante!" Selle peale ma nägin teda, Johni teles. Ainult, et ta oli paks ja kiilakas ja habemega ning hakkas mingit oma laulu laulma. Ja ma arvasin unenäos ikka, et ta oli kobe! Igatahes mõtlesin siis, et ei tea, kas Kerttu seda vaaatab ja tahtsin talle ruttu helistada. Samas mõtlesin ka seda, et peaks ruttu Tallinnasse minema, et äkki annab John mingi etteteatamata kontserdi siin. Selleks juhuks peaks ju kohal olema, et mitte maha magada.... Ja siis tahtsin ma Kerttule helistada ja ärkasin üles.... Olin ärgates ähmi täis ja oleks peaaegu isegi telefoni haaranud juba....:D

Selle peale küsiks ainult, et kas ma olen ikka normaalne?!

Read More