Öölaulupidu

Käisin esmaspäeval laulupeol. Skippisin viimase loengu, sest pidin Jiri'ga (vabatahtlik Tšehhist) kokku saama. Läksime siis kesklinnas Suudlevatesse Tudengitesse, sest ta tahtis netti kasutada. Vaevalt olime välikohviku territooriumile jõudnud, kui keegi meid kisas. See keegi oli G. Ta oli juba 12st saati seal kohvikus istunud, õlut rüübanud, raamatut lugenud ja kevadet nautinud. Nojah, mõnel on selleks aega isegi... Igatahes maandusime siis ta juurde. Jõime õlut ja rääkisime niisama. Vahepeal käis meie juures Carmen ka (kohtusin taga siis, kui esimest korda Mkülas käisin). Õhtul kusagil kella 9 paiku jõudis Kirke ka meie juurde. G ütles, et tema laulupeole ei tule, sest peab järgmine päev tööl olema. Ja seega läks ta bussi peale. Ise teadis, millest ilma jäi. Igatahes suundusime siis kella 10ks Kassitoome, kus pidi algama laulupidu. Minu vähene toitumine ja palju õlut tol päeval ei olnud hea kooslus. Kukkusin väga mitu korda. Aga laulupidu oli üpris tore. Siiski, mulle meeldis eelmise aasta oma rohkem. Seekord ei lauldud pooli laule, mis laulikus olid ning solistid polnud ka väga head- nad ei teadnud osasid laulusõnu. Ja laulupidu lõppes juba kell 1! Suht jama. Aga tore oli ikkagi. Laulsime Kirkega kõigile lauludele nii palju kaasa, kui võimalik. Nägin mõningaid nõokaid ja Taavit ka. Jiri laulis ka kaasa natuke. Kui laulupidu läbi sai, suundusime mu poole. Selleks ajaks olin oma tasakaalumeele juba täiesti tagasi saanud. Saime magama miskit kella 2 paiku ja hommikul oli väga raske ärgata. Terve eilne päev oli väga unine ja jätsin eetikasse minemata seetõttu. Magasin hoopis kodus. Tegin eile katseplaani Liisiga ära ning õhtul veel ka alkeemia ettekande. Poole tunni pärast pean selle ette kandma. Vast ei lähe väga hullusti....
Hetkel istun raamatukogus juba neljandat tundi. Üldse ei viitsi õppida. Tegin juba 1lk Downi sündroomist referaati ära. Hakkan kohe loengusse liikuma.
Vast ei lähe väga võssa....