Siniverelise psühholoogiarebase tõutunnistus ehk siis VANNE

Tiigi 78
psühholoogia tarkuse aias,
kus õitsevad kreegipuud
tahan ma juua tarkuse allikast,
joosta karjas koos teiste psühholoogiarebastega
kuni silme eest on must.

Tahan, et mu ees avaneks teadmiste salve luuk
ja et nagu käsn imen ma sisse andmeid
ning töötlen neid seni
kuni olen vana nagu Rauk
ja kauemgi veel.

Seepärast vannun ja tõotan ma:
et ei võta kunagi suhu Freudi nime
(vähemalt mitte positiivses kontekstis);
et austan igavesti Phineas Cage'i mälestust;
et tean ka hommikul kell kuus,
mis aastal asutati Wundti laboratoorium.

Et poen kolmanda kursuse tudengitele
veel rohkem kui õppejõududele;
teen meelega halvasti
bakalaureuse lõpueksami,
et isegi viimane nendest
saaks magistrisse enne sisse kui mina.

Pidudel pakun süüa ja juua,
võtan tantsima
ja panen hellalt diivanile magama
juhul kui
õilis kolmanda kursuse tudeng peaks väsima.

Selle tõotuse andmisega
tekkis korrelatsioon
minu isiksuse,
psühholoogiks olemise
ja ehtsa rebase vahel.

Kui peaksin seda tõotust murdma,
karistagu mind kõige karmim konstabel!

Harooo! Harrooo! Harrooo!