C'mon baby let's twist again..

Let's twist some ankles?
Eile käisime siis kursaga Pirol (osadega) ja mina kui alati tark tüdruk, panin jalga oma väikese kontsaga jalanõud. Pirol on aga teatavasti sellised mõnusad trepid. Vahetult enne kukkumist jõudsin ma öelda, et mulle ei meeldi need trepid ja et nende peal võib kukkuda ja hetk hiljem oli mu pahkluu kahekorra ja veel hetk hiljem ka paistes. See oli valus!
Täna öösel eriti magada ei saanud- küll oli kuum, küll nägin veidraid unenägusid, kus inimesed auto alla jäid ja enamuse ajast ei leidnud ma oma jalale sellist asendit, kus ta ei valutaks.
Eile öösel sain ma õnneks Tiigi ühika juurest autoga kodu juurde. Usun, et kõndimine oleks täna ennast tunda andnud. Aitähh, Joso, kui sa seda loed! Sa oled päästeingel;)
Hetkeseis on sarnane eilsele. Valus on. Loodan, et valuvaigisti aitab. Panen jala sidemesse (sinine ta pole, järelikult ei ole luus mõra (loodetavasti)) ja edasi soki ning botase sisse ja siis saan Marja abiga Vanemuise tn-le loengusse. Õhtul saan loodetavasti temaga koos Näituselt koju. Vahepealse aja loodan toetada oma keret ringi liikudes kursakaaslaste peale;)
Eks näis.
Ma ei tea, kui ma seda pahkluud reedeks korda ei saa. Siis lähen ma ju koju ja sealt järgmine hommik mäkketõusule. Oi oi. Mäkketõus! Hea, et seal palju ringi liikuma ei pea;)