Miks me ei oleks võinud jääda ahvideks???

Mul üks sõbranna rääkis kunagi, et otsib kassipoegadele kodu. Kahjuks ei osanud teda aidata.
Ja täna rääkis seesama sõbranna, et ta vend, kellele ei meeldi kassid, tahab need väiksed abitud loomad metsa või kusagile majade juurde viia ja sinna jätta. Sõbranna ise paneks nad kas või loomade varjupaika, aga tal pole selleks raha.
Ja praeguse seisuga plaanib siis ta vend viia need loomad kuhugi hulkuma! Milles on need loomad süüdi? Mismõttes?? Kuidas saab keegi üldse sellise asja peale tulla, et nii teha?
Võtaks kas või need kassid endale, kuid praegu on mul kodus niigi kolm hulkuvat kassi ennast elule seadnud. Ja lisaks sellele on veel koer ka.
Ma arvasin, et selle sõbranna vend on tore inimene. Nii mõnigi kord olen temaga linnast koju saanud jne. Kui rängalt ma eksisin! Kuidas saab keegi olla üldse nii hullumeelse mõtteviisiga nagu tema? Metsa! Üksi! Nälgima!
Inimene, kes sellist asja teab, peaks vangi minema või peaks tema samamoodi metsa viima. Üksi, kuhugi suvalisse sügavasse metsa ilma toiduta ja ülejäänud mugavusteta. Ta peaks tundma, mida need kassipojad tundma peavad.
Ma ei taha vanduda, ma tõesti ei taha, aga KURAT VÕTAKS!

Mul on häbi olla inimene. Me oleks võinudki jääda ahvideks. Siis oleks maailm palju parem paik.

PS: Vaadake filmi "Earthlings" , siis saate kõige paremini aru, mida ma mõtlen

Read More

We are the world 1985

"We are the world" on heategevussingel, mille eesmärgiks oli aidata Aafrika vaeseid elanikke. Singel oli Ameerika versioon brittide "Do they know it's christmas?" loole. Singli lindistamiseks kutsuti kokku grupp kuulsaid lauljaid ja grupi ühisnimetuseks sai Band Aid. Laulu "We are the world" autoriteks on Michael Jackson ja Lionel Ritchie. Band Aid's osalesid järgmisel inimesed (kirja pandud laulmise järjestuses):
* Lionel Richie
* Stevie Wonder
* Paul Simon
* Kenny Rogers
* James Ingram
* Tina Turner
* Billy Joel
* Michael Jackson
* Diana Ross
* Dionne Warwick
* Willie Nelson
* Al Jarreau
* Bruce Springsteen
* Kenny Loggins
* Steve Perry
* Daryl Hall
* Huey Lewis
* Cyndi Lauper
* Kim Carnes
* Bob Dylan
* Ray Charles

Lisaks tegid kaasa veel järgmised inimesed:
* Dan Aykroyd
* Harry Belafonte
* Lindsey Buckingham
* Mario Cipollina
* Johnny Colla
* Sheila E.
* Bob Geldof
* Bill Gibson
* Chris Hayes
* Sean Hopper
* Jackie Jackson
* La Toya Jackson
* Marlon Jackson
* Randy Jackson
* Tito Jackson
* Waylon Jennings
* Bette Midler
* John Oates
* Jeffrey Osborne
* Anita Pointer
* Ruth Pointer
* Smokey Robinson

Täpsemalt sellest projektist saab lugeda aadressilt: Kliki siia
Mainiks ära, et selle artikli lõpus on viitena kirjas, et Elton John kirjutas oma laulu "Candle in the wind" printsess Diana mälestuseks. Palun ärge uskuge kõike, mida Wikipedias kirjutatakse. See laul on siiski kirjutatud Marilyn Monroe auks.
Selles artiklis võib veel vigu leiduda, kuid paremat ma esialgu ei leidnud.
Igatahes jah, vahel tekib tunne, et isegi uncyclopediast võib leida tõesemat infot, kui wikipediast. Ja lisaks veel- ärge usaldage igasuguste laulude suvalisi tõlgendusi- tihti on need valed!
Otsisin hiljuti head tõlgendust Don McLeani laulule "American Pie" ja sattusin täiesti absurdsele väitele: kuigi autor ise on öelnud, et laul räägib Buddy Holly'st, oli mingi vennike suutnud selle laulu tõlgendada väga kristlikul viisil. Veebruar ja "the day that music died" on täiesti selgelt seotud Buddy Hollyga, "widowed bride" on siiski Buddy naine, mitte Neitsi Maarja.
Siit moraal: ärge võtke tõe pähe kõike, mida kirjutatakse...

Kuid siiski, head lugemist!

Read More

Oskaks ma kirjutada nagu Liis, siis kirjutaks. Aga ma ei oska.
Lihtsalt...
Kas unistused peavad olema alati nii kättesaamatud?

Read More

Rändamine muusikaga vol2

Tuli taas kord tahtmine teha muusikaga rändamist.

Ehk siis, selleks, et asi õnnestuks, sule silmad, pane muusika käima. Vaata, et asuksid täielikus vaikuses ja et ei oleks segavaid faktoreid.

Pane muusika käima ja keskendu kogu muusikale (mitte üksikutele elementidele nagu laulusõnad, viis, kitarr, trummid vms).

Muusika mängimise ajal peaks tulema mõtteisse pildid, nn. filmiklipid vms. Pärast laulu kuulamist palun kirjuta kommentaaridesse, mida Sa nägid. Kirjutan ise ka.

(Tore oleks, kui lisaks lihtsalt kuulamisele Sa siiski ka kommenteeriks - siis on mul mingisugunegi ülevaade, kes mu blogi loevad. Eelmise korraga võrreldes on neid inimesi juurde tekkinud, seega oleks tohutult armas, kui Sa kommenteeriksid. Tänan!)'



See oli laul, millega ma esimest korda tegin muusikarännet. Need, kes on selle looga juba rännanud, palun postitage ikka, mida nägite.

Read More

Maarja külas

Nagu enne mainitud, käisin pühapäeval ehk siis täna Maarja külas.
Seal oldud aja jooksul suutsin sellesse külasse ära armuda. Tõesti, nii siiraid ja toredaid inimesi pole tükk aega näinud. Käisime Taevaskojas, mis tõi mu mõtteisse palju toredaid mälestusi sealt kohast. Kui ma seal esimest korda käisin, Rõuge Pk-ga, sürridega jne. See koht, kus me kevadel piknikku pidasime, oli heinane. Aga siiski, vaatamata vihmasele ilmale oli tore seal taas kord olla. Nii palju mälestusi. Peaks seda piknikku kordama kunagi...
Taevaskojast tagasi jõudes sai lõunat ja üks külaelanik (nimedega on mul veel suured raskused) hoolitses selle eest, et ma ka ikka söönuks saaks. Armas. Siis olime mõnda aega niisama ja vaatasime Charlie Chaplini filmi "The Circus". Külas on vabatahtlikuks üks tüdruk Türgist ja ta tegi mulle türgi kohvi. See oli niiii hea. Pärast seda filmi vaatasime Ooperifantoomi ka, kuid ühel hetkel jõudis Sõbra majja Lya. Ta tegi mulle töökojas (kohas, kus tehakse käsitööd, puutööd, savitööd jne) väikese ekskursiooni. Rääkisime niisama ka igasugustest asjadest. Lisaks temale nägin ka Ainot (Mari ema) ja rääkisin ka temaga natuke.
Ja siis tulime Jordani ja C(K?)armeniga ära Tartusse.
Päeva jooksul jõudsin päris palju rääkida Garethiga, kes on tõeliselt lahe inimene.
Lisaks sellele sain tuttavaks päris paljude külaelanikega. Üritan siin nüüd nimesid meelde tuletada: Tjorven, Elmer, Liana (??), Kati, Jaan
Pagan, mu nimede mälu on tõesti kehv.
Aa, ja siis Tartusse jõudes unustasin oma vihmavarju Jordani autosse ja ta tõi selle veel õhtul ära. Nii tore temast (kuigi ma tegelikult vihma ei karda). Lisaks kehvale nimede meelespidamisele on mul ka tendents unustada asju igale poole. Lovely.
(Jätsin oma hea juukseklõpsu ka eile koju :( )

Üritan nüüd nii kiiresti kui võimalik, esitada ära avalduse vabatahtlikuks saamiseks.

Ootan juba, millal saan sinna tagasi.
Sealsed inimesed on suured päikesekiired minu niigi päikselises elus.

Ja taaskord: supercalifragilisticexpialidocius

Read More

Õnne võib leida ka kõige pisematest asjadest. Need pisikesed asjad teevad elu ilusaks....

Sel nädalal oli päris palju tegemisi. Esmaspäeval oli tunnetuses kontrolltöö, mis läks täitsa hästi.
Teisipäev oli mälestuste ja vanade tuttavate päev. Käisin nimelt Nõos oma ühikasõpradel külas. Viibisin seal kella kolmest peaaegu üheksani, kuid jõudsin selle aja jooksul nii väheseid inimesi näha. Lihtsalt, iga tuttava juures oli nii tore olla ja aeg lendas linnutiivul. Nägin oma tuba vanas ühikas ja ka uues. Kuulsin, et kahjuks tahavad 409 praegused elanikud seda remontida. Kõigi arvates nii lahe tuba, kus otsasein ja üks külgsein on ruudulised ning teine külgsein on värviline plötserdis, tahetakse kaotada ja asemele jumal-teab mis jubedus teha. Tegelikult tahab seda teha ainult 1 409 praegune elanik- ülejäänud kaks on küll toaga rahul. Ja see inimene läheb nagunii uuel aastal uude ühikasse.... Miks on siis vaja ära rikkuda meie suur vaev ja ühika üks unikaalsemaid tubasid? Kurb.
Aga muidu, käisin ka 406-s, kus oli ikka uksel Egoni joonistatud sidrunipuu. Uues ühikas olid nii minu kui ka ülejäänud sürride tuba väga hubased ja mõnusad. Peaks mainima, et ühikas köetakse väga kõvasti. Seal on paljudel aknad lahti....
Siis jõudsin selle aja jooksul külastada Puugi, enda vanu, sürride vanu, Keiri, Karli tube. Ja rääkida ka kasvatajaga. Nägin oma orja Atsi. Sain Karlilt ammu lubatud raamatu "The Heroin Diaries" by Nikki Sixx. Loen seda parajasti ja see on päris jube. Aga siiski väga hea raamat. Soovitan kõigile. Aitäh, Karl! Ootan juba seda, kui sa mulle külla tuled, et siis sellest raamatust rääkida saaks.
Kokkuvõttes võin öelda, et ühikast ära tulla oli kahju. Kuid seal vist enam väga elada ka ei tahaks, sest pole enam paljusid tuttavaid toakaaslasteks (Vero, igatsen! Sa pead kiiresti Tartusse tulema. Kaks kuud sind mitte näha on liig.) Ja muidugi ka ülejäänud inimesed, kes mu toakaaslasteks olid (Sirje, Maarja)- teid pean ka nägema.
Siis kolmapäeval käisin koosolekul, mille teemaks oli vabatahtlike tegevus Eestis. Seal räägiti Maarja külast, projektist "Vanem vend, vanem õde", UNICEF'st jne. Alguses oli väga raske otsustada, et milline koht mulle kõige paremini sobiks vabatahtlikuks tegevuseks. Alguses kaalusin Öökulli noortekeskusesse minekut, aga kuna selle ajad ei sobinud, otsustasin Maarja külla minekuvõimalustest uurida. Ja uskuge või mitte, kuid ülehomme lähen ma sinna juba asja uurima. Rääkisin Jordani ja Lyaga ja sain ka Maarja küla koordinaatori Huko nr-i. Kogu asi oli lihtsalt paari telefonikõne kaugusel ja nüüd on tulemuseks see, et Jordan näitab mulle Maarja küla. Nii-nii-nii lahe. Supercalifragilisticexpialidocius! Ja kõik see ülivõrdes. Loen juba minuteid pühapäevani.
Vahepeal pakuti sel nädalal veel võimalust kandideerida töökohale USA-s (raamatute müümine majast majja, tudengitele mõeldud), kuid kuna mul on järgmisesse suvesse juba päris palju asju planeeritud, millest loobuda kohe kuidagi ei tahaks, siis ütlesin sellele tööle ära. Mul on ju järgmiseks suveks väga suure tõenäosusega töö olemas- turismiinfos. Ja lootus on ikka mäkketõusudel ka abiks olla. Pealegi, Ameerika ei ole minu arvates just kõige vaimustavam riik maailmas.
Homme lähen Väimelasse Tony sünnipäevale ja Tõnu lahkumispeole (ta lendab ju kahe nädala pärast Afganistani). Ja pärast seda põrutan Tartusse.
Ja pärast seda on pühapäev.

Kas saab õnnelikum olla?

Read More

Shadows do really collide with people or at least with surrealism

Täna ei olnud Eesti keele loengus vaja väga konspekti teha ja siis oli mul arvuti lihtsalt lahti. Aeg-ajalt silmitsesin ekraanil tagataustaks olevat pilti. Pildiks on see:


Ja siis ühtäkki nägin ma pildil midagi maagilist. Olin teinud pildi varjust meres. Ja ma nägin inimest. Mitte inimese varju, vaid inimest. Valguse ja varjude mäng ning kivide asetus oli tekitanud varjule ka sisemised piirjooned, millest võis leida pilti tegeva inimese. Siin on heledamalt joonitud see kujutis, mida ma nägin.


Vabandan viimase pildi kehva kvaliteedi pärast -nett on nii tore ja laebki selliseid veidraid pilte üles, kuid siiski põhiidee saab kätte. Nüüd kerige uuesti üles ja silmitsege algset pilti.

Maagia!

Read More

Time

Time is an equal opportunity employer. Each human being has exactly the same number of hours and minutes every day. Rich people can't buy more hours. Scientists can't invent new minutes. And you can't save time to spend it on another day. Even so, time is amazingly fair and forgiving. No matter how much time you've wasted in the past, you still have an entire tomorrow. ~Denis

Tänud Kaiele ja Maarjale, kelle blogidest see tsitaat pärit on.

Read More

Lahmacun

Tegin täna tunnetuspsühholoogia õppimise asemel süüa. Ostsin reedel endale Türgi kokaraamatu. Alguses lootsin küll, et ema teeb sealt raamatust midagi, aga lõpuks jäi ülesanne ikkagi minu kaela. Tegin siis türgi pizzat ehk Lahmacun'i. Uskuge või mitte, aga see õnnestus mul. Ja see oli nii maitsev. Sulgesin silmad seda süües ja kohe olin selles hetkes, kui ma seda toitu Türgis sõin.
Ehk siis minu kohutava küpsetamisoskuse juures oli ime, et see üldse välja tuli ja lausa kosmiline, et see veel väga hea oli.
Kirjutan siia Lahmacuni tutvustava teksti ja ka retsepti, sest seda ei saa endale hoida.
Lahmacun on Türgi populaarne versioon pizzast. Retsept on pärit Türgi kaguosast ja oli kunagi kogunemispõhjus külaelanikele, sest nad viisid oma pizza küpsema küla keskel asuvatesse ahjudesse.
Lahmacun on eriti populaarne linnades ja seda süüakse tavaliselt kätega. Türklased lisavad toidule sibulaid ja sidrunimahla, siis rullivad kokku, et seda oleks lihtsam süüa. Pole vaja öeldagi, et seda peaaegu rahvustoitu süüakse suurematel pidustustel ja perekogunemistel. Selle juurde juuakse ayran'i, soolast, jogurtil baseeruvat jooki (Täiendan: olen ise seda joonud, tundub olevat hapupiima moodi, ei ole väga hea. Ei usu, et see eestlastele väga meeldib. Täiesti tavalise piimaga on pizza ka väga hea.)
Retsept
Põhi:
2 tassi jahu
1 teelusikatäis soola
0,5 teelusikatäit suhkrut
1 supilusikatäis oliiviõli

Kate:
1 bunch (ei hakka seda tõlkima) peterselli
1 clove küüslauku (ei pea panema, mina ei pannud)
200g sibulat
1 tomat (unustasin osta, seega ei pannud, aga ilmselt on hea)
1 roheline tšillikaun (mina ei pannud)
200g lamba-hakkliha (asendasin sea- veise hakklihaseguga)
sool
jahvatatud pipar
1 supilusikatäis tomatiketšupit (panin silma järgi)
1 supilusikatäis punase pipra helbeid

Valmistamine:
Põhi- kalla jahu kaussi, tee keskele tühimik, kuhu kalla suhkur, sool, õli. Sega kätega, kallates segamise ajal juurde 200ml vett, kuni tainas on pehme ja ühtlane. Pane tainas 30 minutiks külmkappi (kausis taignale kile peale, et ära ei kuivaks).
Kate - Tükelda petersell ja sibulad ja ülejäänud tükeldatavad toiduained. Prae sibul ja hakkliha pannil. Pärast praadimist pane kõik toiduained kokku, sega. Lisa sool ja pipar ja ketšup. Samuti lisa punase pipra helbed (nende vedelaks tegemiseks lisa 1 spl piprale 2spl vett). Sega kogu kattematerjal ühtlaseks massiks.
Võta külmikust taigen ja jaga portsjonitesse ja rulli võimalikult õhukeseks. Jaga kõigile osadele võrdses koguses pizzakatet ja laota õhukeselt põhjale. Vajuta kate põhja peal ühtlaselt lapikuks.
Pane ahju ja küpseta u 10 minutit 200 C juures.

Pizzat on kõige parem süüa, pigistades sinna peale sidrunimahla, lisades juurde lehtsalatit ja õhukesi vorstiviile (mitte jahuvorst). Siis tuleb pizza kokku rullida ja sööma asuda.
Nagu enne mainisin, sobib joogiks kõrvale väga hästi piim.

Read More

Kuulan parajasti Buddy Hollyt.
Ta on ikka tõeline geenius. Kuidas on võimalik, et VÄGA paljud inimesed ei tea sellist legendi nagu tema? Vaid mõned üksikud inimesed minu tutvusringkonnast on temast kuulnud. Paljud teavad ta laule "Heartbeat" ja "Everyday", kuid ei tea, et Buddy on nende lugude autor. Masendav.
Iga inimene, kes peab lugu heast muusikast, peab teadma Buddyt. Iga endast vähegi lugu pidav inimene peaks teadma, miks kutsutakse 2. veebruari 1959 päevaks, mil muusika suri.

Raske on uskuda, et sellisele imelisele muusikule, nagu oli Buddy Holly (ja tegelikult ka Ritchie Valens) langes osaks selline saatus. Elu on õel.

Kõik, kes tahavad saada minult Buddy Holly eluloofilmi, siis olen nõus seda lahkelt jagama. Seda pole netist just väga lihtne leida, sest see on 1978 aasta film. Mul on see film ülihea kvaliteediga.

Read More