Viimaks

Sai autokooliga ühele poole!
Juhiload on käes ja järgmine nädal saan plastiku.
Täna sõitsin juba Tartusse Võrust.
Tohutu kergendus, et see läbi sai!

Read More

Üle pika aja...

Lausa kahju on vaadata, kuidas paljud blogis surevad kooliajal välja. Kellelgi pole aega postitada...
Võtsin täna selle aja, et rääkida, mis minuga on viimase kolme nädala jooksul juhtunud.
*Käisin verd andmas. Jah, tõepoolest võtsin sellise asja ette. Pidin kahel päeval käima, sest esimesel korral olin ma liiga vara söönud. Teine kord läksin siis täis kõhuga ja arstitädi lubas verd anda. Imestas ainult, et miks mu vererõhk kõrge on...
Ise ka imestasin, sest siiani on ta kogu aeg normis olnud. Igatahes verd andes ei leitud mu veeni üles. Lõpuks, kui kanüül sisse pandi, siis hakkas veri voolama. Sain hakkama kusagil 6-7min-ga. Kärt ja Mai andsid ka samal ajal verd. TEgime Kärdiga võidu. Phmt mina võitsin, sest mulle pandi kanüül hiljem kätte, kui talle, aga mina lõpetasin 2sek hiljem. Pärast vere andmist polnud mul üldse paha olla. Isegi kooliväsimus kadus nagu tina tuhka. Läksime sürridega veel ka Elise elupaigaga tutvuma. Täitsa tore oli ja natuke veini sai ka joodud. Tore päev oli.

*Autokooliga on mul ainult nii palju jäänud, et 3. okt. on ARKi sõit. Vast saab sellest läbi. Teooria tegin veatult ära.

*Ühel nädalavahetusel käisin tööl. Müüsin Sõreste Öisel Mäkketõusul t-särke. VÄga külm oli, aga enamuses särke sai müüdud. Minu jaoks oli see elu esimene mäkketõus ja see oli väga vinge. Mägi oli järsk. ATV-de võistluse ajal lõhkus üks tüüp ära oma kaks nädalat vana ATV. Suht julm. Mootorrattaid oli ka tore jälgida. Pärast oli ilutulestik, mis oli võimsam, kui VÕru linna sünnipäeva oma.

*Koolis toimus spordipäev a.ka. rets. Mina pidin rebaseid kätekõverdusi tegema sundima. Muidu oli nii, et rebased jagusid kuude tiimi. Oli ringsüsteem. Iga tiim läks ühte punkti ja oli ka karistussalk. Punktides pidi topsiprillidega jalkat mängima, kilega kinni rullitud kätega ja pall kahe kõhu vahel jooksma, kinniseotud kätega liivakastis ujuma, kummide alt roomama, kepiga keerutamist tegema, kägar- ja krabikõndi, prääksuga kükke, seksikat aeroobikat, turnikate vahel olevast nöörlabürindist läbi saama, veekanistreid enda ees hoidma, pisikese mänguautoga sõitma ja igasuguseid lihasharjutusi tegema. Viimast lasin mina neil teha ja kuna nad ei saanud peaaegu millegagi hakkama, siis sõimasin neid vahetpidamata. Ühe poisi olevat ma isegi nutma ajanud:( Ja kümnendikud peavad mind obv bitchiks. Aga teadke, ma ei ole tegelikult selline. Tulge mulle külla, olen täitsa tore tädi tegelikult.

*Ühel nädalavahetusel käisin kooli kokkutulekul. Eesmärgiks oli vaadata üle koolimaja vastremonditud osa. Oh sa raisk kui ilus see oli! Mõtlen, et miks ma näiteks neli aastat hiljem poleks võinud sündida... Meie klassist olime kohal ainult mina, Maive ja Sulev. Aga tuttavaid oli palju. Sai nalja ja oli tore päev.

*Kool on hullumaja. Kaheteistkümnes klass on hullumaja. Kontrolltöid on lademetes, tunde on palju ja aega pole. Mool keerab ja füss sakib. Astronoomia on päris huvitav. Käime Tõraveres loengutel. VAst saan arvestuse läbi.

*Statistika. Käisin küsitlemas. KÜsimused olid mul päris head.Sugu,Vanus Tähtkuju, Mitut välisriiki oled külastanud?, Mitu x lennukiga lennanud oled? Reisid üksi või mitmekesi?, Kohvri kaal kui 10ks päevaks Inglismaale lähed, Ei puudu kunagi reisiasjade hulgast, Kas on kunagi Kombitud turvaväravas, Mitu varvast on lätlastel? Kumb oli ennem- muna või kana?
Küsitledes sai palju nalja. Ühed kümnendikud kuulsid valesti ja arvasid et ma teen SADISTIKAT. Einoh aga palun. VÄike Kullu on ninatark. Üldiselt on kümnendikud sõbralikud ja lahedad. Ausõna.

*See nv olin ENKO (Eesti Noorte Keeleorganisatsioon) laagris Paidel. Sain tuttavaks ühe Tiina-nimelise tüdrukuga, kes käib Forseliuses. Laagris räägiti palju asju. Ma pidin Kirjandusraalist midagi rahvale rääkima ja järjekordselt läks mu jutt aia taha. Nagu alati. Meile esines Kristiina Kurema, kes on võitnud romaanivõistluse ja kelle raamat järgmine aasta välja tuleb. Seda raamatut tuleb kindlasti lugeda, sest autor tundus lahe. Meile esines ka Sass Henno. Rahvas, kadestage nüüd. Tyyp on ilgelt vinge. Ta isegi ropendas laval olles. Ta on nii meielik. Ma alguses arvasin (ei tea miks) et ta on mingi vanamees, aga tuli välja, et ta on 26. Ta rääkis hästi palju igasuguseid lahedaid asju. Panen kirja ka tsitaate, mis ta ütles ja mille ma üles kirjutasin. Ta saatis meile kõigile, kes tahtsid, meilile "Mina olin siin" 2. raamatu alguspeatükid. Ma pean nüüd kiiresti esimese raamatu läbi lugema ja filmi ka vaatama.
Tsitaate siis:
"No news tonight" - "All views are news" - selle kohta, et kui telekas loodi, siis uudiste puudumisel teataja ütles esimest asja. Tänapäeval on uudiste puudumisel selline värk, et räägitakse, mida mingit poliitik on arvanud.
Henno andis 2005 aastal vangidele kirjutamisõpetust. Kirjandi kirjutamise juhiseid saab aadressilt: www.henno.ee/failid/konspekt1.doc Sama on ka konspekt2 ja konspekt3.
Raagi klass tuli välja 4 päeva enne Jokelat.
"Verbaalne väljend on tagajärjega"- koolitulistamise ajenditest ja kiusamisest rääkides. "Eestis on ka koolitulistamise alged olemas. Seda lihtsalt pole juhtunud veel, aga võib iga kell juhtuda"
"Ära kirjuta "ma armastan sind", vaid "ta ärkas iga hommik pool tundi varem, et talle kurgivõileibu teha"." - kuidas teha tavaline kirjutis huvitavamaks nii, et mõte ei kaoks.
Arvas 2002 aastal pärast romaanivõistluse võitmist, et teab, mis Eesti kirjandusmaailmast on puudu. Oli hästi ülbe ja pidas ennast väga tähtsaks. Nüüd on tal selle pärast piinlik.
"Kui sa oled meister oma alal, võid sa tekitada lugejas mis tahes emotsioone"
"Klass mõjub teosena moraliseerivalt"
"Ropendada pole enam mõtet. Kui ropendad, pead seda tegema paremini kui mina. See on ropendamise standard." - kuidas kirjutada paremini kui tema
Rääkis, kuidas romaanivõistlusel mõjutas žüriid- kirjutas romaani sisse asju, mis olid žürii mineviku või lemmikasjadega seotud.
"Ükski jahimees, põllumees ei õigusta ennast, et see on maailma vanim amet" - prostitutsiooni kohta


Sain just teise raamatu käsikirja kätte. Häbi on, et pole esimestki läbi lugenud.

Read More

Natukene siis

Koolivaheaja lõpust.

Reedel, 29 augustil, läksin ma kõigepealt autokooli sõitu. Panin ka eksamiaja kinni. See on 12 septembril. Pärast autokooli läksin juuksurisse ja pärast seda läksin bussi peale. Bussijaamas nägin Evelit, kellega tsättisin ka natuke. Sõitsin bussiga Tartusse, kus sain Maivega kokku. Nägin linna peal veel Saviauku, Bergmanni, Uba ja seda blondi tsikki, keda kunagi unes nägin. Igatahes Tartus käisin kaupsis ja uudistasin Taskut ka.
Edasi sõitsin Põltsamaale. Sealsesse bussijaama tulid mulle vastu Liis, Tiina ja Kerttu keskmise bussiga. Suundusime esimese poole. Seal tutvusin Liisu sõpradega GErda, Kairi ja Kertuga. Sõime kooki, salatit, jne. Vaatasime kahte filmi ka. Üks oli Sandra Bullockiga ja teine film oli "A walk to remember". Viimane meeldis mulle väga ja ma kavatsen seda kindlasti veel vaadata. Soovitan seda vaadata kõigil, kes pole veel näinud. Õhtul käisime linna peal ja Roosisaarel ka. Imetlesime ka tähti. Põltsamaal paistab neid taevas vähem olevat, kui mu kodus- aga pole ka imestada- Põltsu on ju linn!
Järgmine hommik olime VEro ja Liisuga eriti varajased ja kuniks kerttu ja tiina magasid, käisime linna peal ja vaatasime roosisaare ka päevavalguses üle. Päris kena oli. Hiljem panime asjad kokku ja käisime korjasime kaie koos asjadega peale ning käisime poes toitu ja jooki ostmas. Edasi orienteerusime Tiina bussiga Vero poole. Seal tšillisime ka. VEro oli nii õnnelik, kui ta oma kingi kätte sai, et hakkas lausa nutma. Vähemalt läks kink asja ette- parmupill ja t-särk, kuhu ette on kirjutatud lause Vero blogist ja taga on Vero enda joonistatud elevandi tagumik. Vero tegi meile kena stripi igatahes:D:D Õhtul vaatasime ka filmi. Esimene oli "Dog Danny" ja teine "Save the last dance". Mõlemad olid head. Siis kobisime tuttu ja hommikul üles. Koristasime enda järelt ära ja hakkasime Nõo poole tulema. Käisime ka lõunakast läbi.
Õhtul tšillisime ühikas. Pakkisime ka asju lahti. Tannu pani Kaie toas mega kildu õhtul.
Järgmine hommik oli esimese koolipäeva aktus, mis venis, nagu alati. Pärast oli pildistamine. Meie klass, kes oleks pidanud viimasena pildistama, ronis esimesena nö. lavale. Klassijuhataja tund kestis ka aint 15 min ja olimegi vabad.
Õhtul käisime 4D kinos "Kosmoserallit" vaatamas ja Kerttu ning Tiina tahtsid verd anda, aga ei saanud, sest nende hemoglobiini tase oli liiga madal- aint 120g/l. Õige on vähemalt 125g/l.
Pärast ebaõnnestunud vereandmise katset läksime Taskusse, kust mul ei õnnestunud midagi osta- lihtsalt ei leidnud midagi, mis meeldiks. Pärast seda suundusime tagasi ühikasse.

Eile käisin Tiina, Iirise ja Keiriga jooksmas. Täna aeroobikas.
Kooris hakkan ka käima ja kunagi ka aeroobikas.
Kool ajab vihale, sest meie lennule on tehtud kohustuslikuks joonestamine ja reedeti on seitse tundi ja kolmapäeviti hakkab olema 9 tundi, mis segab aeroobikat. Haige. Meie lennule keerab Perkson alati. Lovely!
Aga kõigile teistele ilusat kooli algust!

Read More

Öölaulupidu

Tean et postitus on sama, mis sürride blogis, aga ma lihtsalt ei viitsinud topeltteksti kirjutada erinevate lausetega...

Igatahes hommikul vara hakkasime perega sõitma Tallinna poole. Tegime tartus mäkis vahepeatuse ja siis läksime lauluväljakule, kus parkisime endid ja suundusime linnaliiniga virusse. Seal tegin opingut- ostsin endale teksad, kampsuni, topi, seeliku, käekoti ja nn, festivalikoti (psike, kuhu mahub sisse aint rahakott ja mobiil ja heal juhul ka digikas). Äkki keset viru keskust vajub mul mokk nii töllakile- kes mulle vastu tulevad??? Arvake ära! Kerttu ja Kaie. Ja nad rääkisid mulle siis et Tiina ka pidi Tallinna poole liikuma. Pärast Virut suundusin lauluväljakule, kus ootasin sissepääasu ja kui see hetk tuli, siis otsisin istumispleissi ja telefoniga ka syrride kamba ülessse. Korjasime tee pealt endale veel 10 sinist õhupalli ja 4 lippu ka. KÕik rahvarinde omad. Kui ma oleks siis teadnud et need savisaare poolt pakutavad, poleks ma neid obv võtnud. Ostsime endale ka suurema eesti ja väiksema gruusia lipu.
ÖÖlaulupeo algus venis nagu tatt- pidevad viiulivirtuoosid jahutasid maha metsatölli poolt kuumaks keedetud rahva. Lõpuks pärast igavikulist ootamist tulid ka need laulud, millele mina ilma kavast sõnu veerimata kaasa sain laulda. Hallelujah! Igatahes tuttavad laulud olid hääd ja üle kõige kaifisin mina punklaulupeo laule. JA muidugi ka "Palve"-t. Laulupidu oli tore! Tore oli syrridega kokku saada. Väga ilus ilm oli ka. Ma tean et ei tohiks viriseda, aga minu arvates venis algus liiga palju ja päris palju häid laule oli kavast välja jäetud. Seega kokkuvõte- mulle meeldis punk-laulupidu rohkem. Aga ka sellel polnud häda.







Nüüd jääb üle oodata päevalaulupidu....;) (Mis on tegelikult ju järgmine suvi!)

Read More

The Last Song

See laul on huvitav selle poolest et ma ei saa aru kas see räägib bändi lõpust või kellegi surmast või artisti surmast..
Aga igaljuhul on ta eriline...

The time has come to say goodbye
The sun is setting in the sky
The truth’s turned out to be a lie
It’s over, over
Hum yourself a lullaby
This is the end but baby don’t you cry

So take away the melody
And all that’s left of memories
Of lovers, friends and enemies
They’re all fading
You may not remember me
I haven’t got the strength to carry on

If this is the last song I’ll ever sing
Then I’m giving it everything
I’m giving it all

If this is the last song that I’ll ever play
Then I guess it’s time to take
The curtain call
I’m dying to thank you all
I’m dying to thank you all
I’m dying to thank you all
Thank you all

So here’s to all the lonely hearts
Coz mine’s been ripped and torn apart
I’m colder now, it’s getting dark
But I’ll be okay
Bury me with my guitar
And on the way to hell I’ll play

If this is the last song I’ll ever sing
Then I’m giving it everything
I’m giving it all

If this is the last song that I’ll ever play
Then I guess it’s time to take
The curtain call
I’m dying to thank you all
I’m dying to thank you all
I’m dying to thank you all
Thank you all, yeah

One more song before I’ve got to go
(I’m singing ohhhhh)
From the very bottom of my soul
(And hear it ohhhhhh)
Every single word and every note
I’m pleading
Let me hear you sing it out once more with feeling

One more song before I’ve got to go
(I’m singing ohhhhh)
From the very bottom of my soul
(And hear it ohhhhhh)
Every single word and every note
I’m pleading
Let me hear you sing it out once more with feeling

If this is the last song I’ll ever sing
Then I’m giving it everything
I’m giving it all

If this is the last song that I’ll ever play
Then I guess it’s time to take
The curtain call

If this is the last song I’ll ever sing
Then I’m giving it everything
I’m giving it all

If this is the last song that I’ll ever play
Then I guess it’s time to say
We thank you all


VÕi mis te arvate?

Read More

Ja midagi sürri

Praegu käib sõda. Vb tuleb kolmas maailmasõda. Ja mida mina leidsin: 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi.
See oli esimese maailmasõja alguses- üks sõja alustamise ajendeid....
Ja mina fännan Franz Ferdinandi, kui bändi...

Read More

WHY? WHY? WHY?

Ilmselt saab juba pealkirja põhjal aru, millest jutt on. Ikkagi Gruusias toimuvast.
Mul on seal tuttavad ja nad elavad Tbilisi lähedal ning ma ei tea kas nad on elus või mitte, sest sõda on juba peaaegu pealinnas. See on jube.

Ühesõnaga, miks on vaja tänapäevases maailmas veel pomme loopida? Kas maailm pole siis piisavalt arenenud, et aru saada, et süütute inimeste tapmine pole lahendus? Minu poolest tehke kasvõi kübersõdasid, aga jätke inimesed ellu! Aga, ups, ma unustasin- Venemaa pole veel nii kõrgel arengutasemel, et küberprofid saaksid teiste riikide arvuteid häkkida. Seega tuleb sõdida vanamoodsel viisil. Seda sõda on juba pikka aega ette valmistatud: pidevad piiririkkumised, tasased pisikesed pommirünnakud, igasugused provotseerimised, norimine mõttetute asjade pärast. "Me kaitseme oma kodanike õigusi Lõuna-Osseetias ja sõda alustas Gruusia ise". Misasja? Gruusia ei ole nii loll, et hakkaks sõdima nii suure riigiga nagu on Venemaa. Ja minu teada viskas Venemaa esimesed pommid alla ise ja täpselt sinna alale, kus elavad nende kodanikud. Seega nad tapsid neid kodanikke, keda nad "kaitsevad" ju. Kas sellel on loogikat? Ei ole. Ja kui Gruusia peatas sõjategevuse-oma riigi kaitsmise- ning palus Venemaal seda teha, siis too ütles, et Gruusia tegelikult sõdib edasi. Edasi sõdimise all mõeldi seda, et Vene väed blokeerisid Gruusia vägede tagasitee ja piirasid nad sisse ja et Gruusia vägedel ei jäänud muud üle, kui ellu jäämiseks ennast kaitsta. Või oleksid nad pidanud ennast surnuks pommitada laskma? Selleks, et ellu jääda, nad kaitsesid ennast- neil ei jäänud ju muud üle.
Ja Venemaad ei peata praegu miski. Ta visati G8-st välja ja nüüd on olemas G7. Vene väed on lennanud üle Tbilisi, kus praegu viibivad paljude riikide välisministrid ja ka meie riigi president. Kes annab garantii , et Venemaa Tbilisit pommitama ei hakka? Mitte keegi. Praegu lihtsalt üks suurriik katsetab, et kaugele ta minna võib. Oma rahvusest inimeste kaitsmisest on asi kaugel, sest Venemaa ületas Lõuna-Osseetia piiri ja ründab juba Gruusiat,kui demokraatlikku riiki. Ta nõuab ju isegi presidendi tagasi astumist! See on sekkumine suveräänse riigi siseellu. See ei tohiks Venemaad puudutada.
Ja teised riigid ei võta midagi ette. USA lubas Gruusiale appi minna siis, kui pealinna pommitama hakatakse. Aga kas siis pole juba hilja? Siis on ju phmt riik vallutatud ja paljude maailma riikide juhid hukka saanud. Paljud lääneriigid ei ütle ka midagi. Venemaa liitudest välja heitmine ei aita ju. See on sama mis aastal 1933, kui Rahvasteliidust heideti välja Jaapan ja Saksamaa, et sõda vältida. Aga mis juhtus mõned aastad hiljem? TEine maailmasõda. Näpuga viipamine ja ütlemine, et "nii ei tohi teha, see on väga paha" ei aita ju. Seda on ajalugu näidanud. Ja praeguse seisuga oleme me kolmanda maailmasõja lävel.
Ei või iial teada, millal Venemaa meile kallale tuleb. Eelmine kevad näitas juba, et asjalood pole eriti kiita. Venemaa võib iga kell tulla meile ka kallale, kaitstes oma kodanike huve Eestis. Eesti venelased mässasid siin eelmine kevad, karjusid "Rossija!". Kui neile see riik nii väga meeldib,siis miks nad siit ära ei lähe, sinna kus neil on parem? Aga sellepärast, et Eestis on elujärg parem. Aga siis kui Venemaa peaks Eesti vallutama, kas nad siis loodavad, et Eesti majandustase jääb samaks? Otse loomulikult mitte-see ju langeb, sest Venemaa toob oma majanduse siia. Kas venelased loodavad, et nende elu paraneb, kui Venemaa meid valitseb? Ma hästi ei usu. Venelased ei saavuta sellega midagi, kui nad siin mässavad. Nende elu ju halveneb.
Samas märgid näitavad, et Eestil tuleb iga hetk ka selliseks invasiooniks valmis olla: Vene lennukid on pidevalt Eesti õhupiiri rikkunud ja seda eitanud, eelmise aasta Pronksöö tõestas, et Venemaa on valmis iga kell meile kallale tulema ja ootab sobivat võimalust või siis ettekäänet, juba rajatakse sõjaväebaase Eesti piiri lähedusse, valmistutakse Eesti, kui demokraatliku riigi valimisteks, rünnatakse Eestit kübermaailmas, ässitatakse Venemaa kodanikke Eesti vastu jne. Kui võrrelda praegusi sündmusi Eesti ja Venemaa vahel sellega, mis toimusid enne Teist maailmasõda ja Eesti okupeerimist, siis on palju sarnasusi. Ka 1930-40ndatel ületasid Vene piirivalvurid Eesti piiri ja tõid ettekäändeks, et olid ära eksinud. Tapeti Eesti piirivalvureid ja lohistati neid Vene poolele, öeldes, et Eesti ise provotseeris, aurik Metallist uputati, Eesti valitsust provotseeriti, esitati ultimaatumeid jne.
Ja kui praegu peaks Venemaa ka meid ründama, siis pole meil loota abi mujalt, kui Balti riikidelt ja Soomelt. Sest vaadates seda, mida praegu NATO ja USA ja EL teevad, siis nemad meile küll ohu puhul appi ei tule. Mis sest, et Eesti väed on Iraagis USA-l abis. Gruusiast oli ju ka 2000 sõdurit Iraagis, aga USA veel hädas olevat riiki aidanud pole.
Me oleme üksi ja kõnnime väga õhukesel jääl- üks vale liigutus ning ka meile tungitakse kallale. Ja Gruusiaga on praeguse seisuga peaaegu et lõpp...

Ja ometi käivad Olümpiamängud, mille ajal peaks olema WORLD PEACE!

Mul lihtsalt pole sellise sigatsemise peale sõnu...

Read More

Tööle

tulin ma täna rattaga. Ainus kord kui ma rattaga tööle tulen ja ka siis sajab paduvihma. On tore! Ja mina olen läbimärg. Täna pean koju ka veel minema rattaga ilmselt...

Read More

Eile õhtul vaatasin Discovery Channelit...

...ja nägin filmi universumi tekkimisest ja selle tulevikust.
Uitmõtted filmi jooksul:
Kas universumil on äär? Kui on, siis mis on teisel pool äärt? Kui kaugel see äär on?Kas universum on nagu pall, mida hoiab keegi? Kas see keegi on jumal? Kas tõesti on selline asi olemas? Kas universum on nagu lumeklaaspall, mida raputades lumi sees liigub? Äkki on selliseid palle mitu? Ja kui on mitu, siis kas need on sarnased? Aga kui universum nii suur on, siis kas seal ei leidu mitte sarnaseid planeete nagu meil? Sest kui isegi Marsilt on leitud elu algeid, siis kaugemal võib neid ju ka olla. Mars on meile ju nii lähedal... Ja samas on leitud planeete, millel on olemas atmosfäär. Keegi pole neid lähedalt uurinud, sest need on mitmekümne valgusaasta kaugusel. Kas tõesti siis on olemas nn. UFO-d? Ja kas nad on sõbralikud, või tahavad meile halba? Ja kui nad on sõbralikud siis miks nad meiega ühendust pole võtnud? Kui nad on halvad, siis mida nad meiega plaanivad? Kas nad tahavad meid vallutada? Millised nad välja võivad näha? Kuidas nad nii kaugele reisida saavad?
Aga ikkagi põhiline- kuidas saab mitte millestki tekkida miski selline, nagu Maa. Kuidas sai mingi suur plahvatus tulla mitte millestki? Kui on ainult aatomid, kas nad siis liikusid nii kiiresti üksteise vastu, et põhjustasid plahvatuse ja aatomid ühinesid molekulideks ja sealt edasi aineteks? Kas universumi on selline et tõmbub kokku ja paisub taas? Tekib ja kaob? Mis on kadumise ja tekkimise vahepeal? Tühjus? Kui universum tekib ja kaob siis kas varem on olnud ka selliseid tsivilisatsioone nagu meie oma või isegi targemaid? Ja kuidas said aatomid omavahel niimoodi kokku, et moodustasid inimese? Mis meid tööle paneb? Kuidas me saame rääkida? Kuidas saab mitte millestki tulla inimene?

Vastuseid paluks...

Read More

enne, pärast Summerfesti ja selle ajal

Enne summerfesti olin tööl. Jaanalinnus. Seal oli põrnika klubi kokkutulek ja päev otsa pidi toitlustama neid ja ka jaanalinde näitama. Siis saime sõimata, sest me ei tee toitu piisavalt kiiresti ja üks tädi tellis supi, ning otsustas siis, kui supp valmis oli,et kuna see on purgisupp, siis ta seda ei taha ja nõudis raha tagasi. Värdjas. Igatahes Merit ja Sillu olid ka seal. Õhtul läksin surmväsinuna linna, kus ostsin töö juurde alksi juurde, sest sealsed varud hakkasid ennast ammendama. Oststin 3 pudelit viina, 48 purki Saku Kulda ja 20 ice-i. Ja mult ei küsitud dokumenti. Nojah siis. Igatahes edasi suundusin Summerfestile. Seal olin Kadi ja Marise ja Mihkli ja mingi tyybi ja ühe tsikiga koguaeg koos. Kadi kaudu sain tuttavaks VÕru hevidega, kes olid bit drunk. Üks tyyp nägi välja nagu Alice Cooper. Summeril nägin veel ka Krissut, kes tutvustas mulle Johannat, nägin ka veel Eliani ja Enilat. Ja mõningaid tuttavaid autokoolist ka.
Kontserdil esinesid Analysis, Paha Polly, Apex11, Paperback Freud ja Metsatöll. Kahe eelviimase ajal rokkisin Krissu ja Johannaga, ülejäänute ajal Marise ja ülejäänud kambaga. Kõige vähem rokkisin ma töllu ajal sest see ei läinud mulle peale. Paperback oli igatahes väga hea. Soovitan. Kella kahe ajal öösel kooserdasime paduvihmaga marise poole, kus läksime tuttu.
Järgmine hommik läksin kella üheksaks autokooli meditsiinikoolitusse. See oli suht huvitav, kuid kestis aint 3h. Imelik, sest osad ei saa isegi 8h-ga hakkama. Igatahes sidumist ja kunstliku hingamie tegemist me ei harjutanud ja sellest ei räägitud ka ja ainult kuulasime loengut ning vaatasime videosid.
Pärast läksin MArise juurde ja siis koju tagasi.

Read More