Mälestuskilde mööduvast aastast

Kuna uus aasta juba kopuab uksele, siis kirjutan veel kord üles tähtsamad juhtumised aastal 2008. Aastal, mis oli nii tegus, kui olla saab, ja mis jätab mu ellu palju häid mälestusi. Aasta, mis läks 100%-liselt korda.
Hakkan siis otsast peale:

Jaanuar:
*Saunarokk
*Tiina sünnipäev

Veebruar:
*Türgi reis, mis oli esimeseks noortevahetuseks, kus ma osalesin
*Lauluvõistlusest "Tuljak" osa võtmine
*Kerttu sünnipäev
*Tiina ja Kerttu sünnipäeva tähistamine, mis oli omaette komöödia
*Huvitav hääletamine sünnipäevale

Märts:
*Break-up with Villu
*Koorilaagrid
*Vaheajal Tartu noortekeskuste külastamine

Aprill:
*Noortevahetus Rõuges
*Hilja koor põrus täielikult
*Iga nv oli kinni, enamust tegevustest ei mäleta

Mai:
*Kooli lõpp hakkas lähenema
*Nädal aega ette teatatud füssa tasemetöö (Y)
*Mata üleminekueksam
*Esimesed tööpäevad Jaanalinnufarmis
*Rõuge Rattamaraton
*Maive sünna

Juuni:
*Elu siiani kõige hullem päikesepõletus
*Geograafia eksam
*Bioloogia laager
*Kaie sünna
*Punk-laulupidu
*Marise sünna
*Kata sünna
*Tööle jaanalindu ja Ööbikuoru keskusesse
*Autokool

Juuli:
*Õllesummer= SKA Faktor, A'Le'Coqi mütside ja särkide võitmine, FRANZ FERDINAND (parim)
*Paadiralli
*Prantsusmaa noortevahetus
*Minu sünnipäev
*Töö
*Autokool

August:
*SummerFest
*Üks ilgelt pikk tööpäev jaanalinnus
*TÖÖ
*AUTOKOOL
*Liisu sünna
*Vero sünna
*Viimase kahe sünnipäeva tähistamine ja otse NÕkku minek Tiina bussiga
*Öölaulupidu

September:
*Kooli algus- uus ühikas
*Autokool
*Öine mäkketõus

Oktoober:
*Koorilaagrid
*Kool
*Vaheaeg
*JUHILOAD!!!
*"Mesimees"

November:
*Kool
*Trenn
*Koorilaager
*"Keisri hull"

Detsember:
*Kool
*Koor
*"Sugar ehk džässis ainult tüdrukud"
*Jõulud ühikas
*Piparkoogi tegemine ühikas
*Vana kooli külastus
*"Pähklipureja"
*Jõulud Marise, Maive ja Matiga
*JÕulud sugulastega
*Biku sünna
*Kadunud koera leidmine ja turvakodusse viimine
*Trip to Värska
*Aastavahetus

Loodan, et kõige tähtsamad asjad said kirja. Muidugi võib meelest minna, sest see aasta oli väga eriline ja tõesti tore:D See aasta oli tõepoolest väga tihe ja sisurohke. Kui peaks kõik kirja panema, mida ma see aasta tegin, siis tuleks sellest ilmselt "Tõe ja Õiguse" sarnane mitmeköiteline romaan.
Loodan, et järgmine tuleb sama vahva.
Kaunist uut aastat!

Läinud ta ongi...

TÄna hommikul tuli siis üks tädi Võrumaa koerte turvakodust Nässule järgi. Jah, ma jõudsin talle juba nimegi panna. Ta lihtsalt nägi nii Nässu välja. Need kaks päeva, mis ta meil oli, olid nii ilusad. Iga kord kui ma Nässu juurde läksin, siis hüppas ta poole meetri kõrgusele õhku ja jooksis ringi ja liputas saba, nii et tagumik käis hooga kaasa.
Lohutuseks on see, et ma tean kindlalt, et teda magama ei panda ja et talle ikka korralik kodu otsitakse. See koht, kuhu ta viidi, pole nagu varjupaik, kus koerad pärast kahte seal viibitud nädalat magama pannakse. Loodan, et Nässu saab endale hea peremehe. Tõesti loodan. Vähemalt ei pea ta nüüd õues külmetama ja nälgima. Kes teab, kaua ta niimoodi vastu oleks pidanud...

Õhtune veidrus..

Mul tulevad tavaliselt õhtuti pähe huvitavad mõtted ja ma teen veidraid asju. No pigem ikka öösel, aga veel siis, kui ma ärkvel olen. Ehtne tõestus jälle- nimelt eile öösel kella 00.30 ajal tuli mul mõte, et võiks seinalt maha võtta kõik McFly ajaleheväljalõiked. Ja ma tegingi seda. Võttis aega poole kolmeni, aga nüüd on sein puhas. Tuba tundub küll natuke tühi, aga ma ise olen rahul.
On ju aeg dekoreerida oma tuba vanusele vastavalt:D

Homeless

Täna tuli meie kodu juurde üks koer, kes lonkas vasakut esimest käppa. Meelitasime ta enda juurde, et teada saada, kust ta pärit on. Kallis rihm oli kaelas, nimeplaat isegi oli küljes, aga sinna polnud midagi peale kirjutatud. Helistasime siis enda küla rahvale, et uurida, ega kellelgi pole koer kaduma läinud või et ega keegi ei taha endale ühte. Vastused olid negatiivsed. Praegu on siis koer meie juures. Homme tullakse vallast ja viiakse ta ära varjupaika, sest meie teda endale võtta ei saa- Danny sööks ta elustast peast ära. Loodan ikka, et ta omanik leitakse üles. Koer ise on väike ja hästi karvane. Alguses kartis ta meid, aga nüüd on nii sõbralik - hüppab üles ja jookseb nii palju, kui käpp lubab. Värvus on White-Golden. Ei ole kindel, kas ta on tõupuhas, aga paistab, et ta on heast perest pärit, sest praekartuleid ta süüa ei tahtnud ja kaelarihm on tal ka kallis. Ja karv on ka suhteliselt korras- ainult nii sassis, kui paarinädalase rändamise jooksul minna saab.
Kahju temast. Nii väike, nii kaitsetu. Loodan, et ta ikka omaniku juurde tagasi saab.
Edu talle!

AKEN

Rõuge Noorteklubi kasvatab vallavanemaid

Ly Aunapu
aken@enl.ee

Üle kümne aasta tegutsenud Rõuge Noorteklubi on Võrumaa noorsootöö pärl – klubis tegutseb 80 aktiivset noort, kes korraldavad nii rahvusvahelisi noortevahetusi kui ka maakondlikke üritusi.

Ajutiselt noorsootöötaja ametikohuseid täitev Viivika Nagel ütles, et 1997. aastal loodud noorteklubi eesmärk on pakkuda noortele võimalikult mitmekesiseid eneseteostusvõimalusi ning aidata vaba aega sisustada. “Selge on see, et sada protsenti Rõuge noortest pole alati ja igas tegevuses aktiivsed ja huvitatud,” lausus Nagel.

Seetõttu on pakutavate tegevuste skaala lai. “Igaühe jaoks on oma nišš – keda paelub sportlik tegevus, see on liitunud Rõuge Racing Team`i jalgrattaklubiga, mängib võrk- või jalgpalli, käib suusamäel või kalal, kasutades selleks noorteklubi ja -keskuse poolt pakutavaid olemasolevaid vahendeid,” loetles Nagel.

Aktiivne noortevahetus
Noored, kes tahavad panna proovile oma organisaatorivõimed, saavad klubis koolitusi. Viimane taoline projekt vältas mullu oktoobrist tänavu kevadeni ning koostöös Võrumaa Partnerluskoguga korraldas Rõuge Noorteklubi koolitusi noorteliidritele ja noorsootöötajatele.

Eriti aktiivselt tegelevad klubilised noortevahetusega. Rahvusvahelise koostööga alustati 2001. aastal ning sellest alates on klubi teinud tihedat koostööd Euroopa ja selle naaberpiirkondadega. Viimane taoline kohtumine Rõuge Noorteklubi eestvedamisel leidis aset paar aastat tagasi demokraatia teemal. Projektis osalesid peale eestlaste külalised Iisraelist, Jordaaniast ja Kreekast.

Kõigi nende projektide taga seisavad liikmed, kes Nageli sõnul teevad klubi omanäoliseks ja eriliseks. “Meile meeldib öelda, et meie noorteklubis on liikmeid lasteaiast riigikoguni.”
Kahest klubi endisest esimehest on saanud vallavanemad – Kalvi Kõva ja Tiit Toots. “Kalvi Kõvast on tänaseks saanud riigikogu liige ning tema side noorteklubi ja Rõugega on endiselt säilinud,” ütles Nagel.

Vanusepiiri pole
Kuigi klubi liikmete vanus jääb enamjaolt vahemikku 7–21 eluaastat, on noorsootöötaja sõnul ka erandeid. Näiteks on klubis ka mõned lasteaiaealised, kelle vanemad juba ammused liikmed. Vanim liige peaks Nageli mäletamist mööda olema 36-aastane. “Meil pole vanusepiire – kes kord sisse astunud ja hingelt veel noor, on meiega jäänud.”

Kui hetkel pesitsevad noored Rõuge tervisekeskuse ruumides, sest maja on remondis, siis tuleva aasta esimesel poolel renoveeritakse Nageli sõnul noortekeskuse hoone. Seal hakkavad koos käima ka noorteklubi liikmed.

Alates 1997. aastast on Rõuge Noorteklubi korraldanud Veepidu ja Paadirallit, millest tänaseks on saanud ühed populaarsemad üritused maakonnas.

Tavaliselt juuli alguses toimuva ürituse korraldamine on Nageli sõnul klubilistele tõeline ettevõtmine. “Iga järgmise paadiralli korraldamise koosolekud hakkavad toimuma juba oktoobris,” rääkis Nagel.

ARVAMUSED

Maria Reiljan (18)

Olen olnud RNK (Rõuge Noorteklubi) liige ligi kaks aastat. Selle aja jooksul olen osalenud kolmel noortevahetusel, aidanud kaasa paadiralli korraldamisele ja võtnud osa ka muudest üritustest. Üks peamisi kogemusi, mida noorteklubist saab, on tiimitöö. Ürituste korraldamisel ei saa mõelda ainult, et mina ja maailm. Tuleb arvestada kõigiga. Samuti saab hea planeerimise oskuse.
Noorteklubi pidev tegutsemine rahvusvahelises noortevahetuses on andnud kindlasti hea keelepraktika. Lisaks on mul tänu noortevahetustele palju sõpru üle Euroopa, kellega suhtlen tihedalt. Noortevahetuste üks suur pluss on see, et on võimalus avastada eri kultuure vahetult, sest enamasti ei toimu projektid suurtes turismimekades. Saab näha kohti, kuhu kunagi elus ilmselt ei satuks. Näiteks käisin Türgis Batmanis, mis asub Süüria piiri lähedal ja kuhu satub harva turiste. Samuti on noortevahetustel heaks tavaks see, et iga riik korraldab oma kultuuriõhtu, kus pakutakse rahvustoite ja mängitakse rahvusmänge.
Sel aastal on noorteklubi käivitanud mitmed muusikaringid, kus saab õppida kitarri ja trumme. Kahjuks ei ole mul endal võimalust neist osa võtta, sest õpin Nõos, aga koos teiste noortega on instrumendi õppimine kindlasti palju huvitavam ja motiveerivam kui üksi.
Noorteklubi liikmeks olemine on teinud mind kindlasti julgemaks, avatumaks ja suhtlemisaltimaks kui ma varem olin.

Kirsika Piiskop (16)
Olen olnud Rõuge Noorteklubi liige 2004. aastast ja pole kordagi kahetsenud, et sinna astusin. Tänu noorteklubile olen saanud Euroopas ringi reisida ning tutvuda eri rahvuste ja nende kultuuriga. Samuti olen osalenud projektides ja koolitustel, mis on toimunud Eestis.
Eriti hästi on mõjunud koolitused. Tänu neile olen saanud palju uusi tuttavaid. Pärast meie viimast koolitustesarja suhtlen tihedalt mitmete teiste noortekeskuste liikmete ja noorsootöötajatega ning oleme käinud üksteisel külas.
Noortevahetused ja seminarid jätavad huvitavama mulje kui koolitused ja need elamused jäävad paremini meelde. Olen käinud noorteklubiga Soomes, Rootsis, Lätis, Slovakkias ja Türgis. Kõige meeldejäävam oli Türgi reis, kus tegime palju tööd, kuid õhtuti anti meile ka võimalus mere ääres käia.
Tänu noorteklubi tegevusele on kindlasti paranenud ka minu inglise keele oskus, sest just seda keelt kasutame rahvusvahelises suhtluses. Tänu projektidele olen muutund sallivamaks ja tolerantsemaks teiste kultuuride ja rahvuste suhtes.
Noorteklubis olen õppinud väärtustama ka tiimitööd, väga vahva on koos sõpradega midagi ise ära teha.
Lisaks kõigele olen palju julgem. Kui alguses ei tahtnud eriti sõna võtta, siis nüüd julgen oma arvamust välja öelda ning seda võetakse ka kuulda. Hetkel ei kujutaks ma ettegi, mida ma oma vaba ajaga peale hakkaks, kui poleks noortekat, kus sõpradega kokku saada ja koos midagi lahedat ette võtta.

Kaspar Kurvits (15):
Olen olnud noorteklubi liige ligi kolm aastat ja kõige meeldejäävamad asjad on minu jaoks olnud noortevahetused. Mulle meeldib noortevahetuses osaleda. Olen mitmes kohas käinud ja ka ise noori Rõuges vastu võtnud. Mulle meeldivad noortevahetused, sest nii saab sõpru juurde ja saab õppida välismaalastega suhtlema. Kõige paremad noortevahetused on sellised, kus on palju eri riike koos.
Paljud inimesed ei julge välismaalasi enda juurde võtta, sest kardavad, et ei saa hakkama. Tegelikult see ei olegi nii raske. Inimesed on erinevad, aga neid pole vaja karta, võõrastega tuleb lihtsalt rohkem suhelda. Kui saad teada nende tegemistest, on kergem, kui juhtud tulevikus ise sinna riiki. Kui lähed oma välismaalasest sõbra kodukohta, näitab ta sulle ümbrust ja aitab sind, kui sul on seal abi vaja.
Meid aitab noortevahetusel noorteklubi, mille abil saavad noored rohkem ja kindlasti ka odavamalt reisida. See avardab noorte silmaringi ja annab keelepraktikat. Omapäi reisides on kõik kallim ning pead muretsema, kus ööbida. Selliseid probleeme noortevahetusel ei ole, sest need probleemid jäävad korraldajariigi mureks.

Karl Kirch (22):
Olen noorteklubi liige olnud juba vähemalt 9 aastat. Eredaimad mälestused seoses noorteklubiga on kindlasti paadiralli ja selle korraldamisest osavõtmine, erinevad rahvusvahelised projektid noorteklubi ühisreisid.
Noorteklubi liikmeks olemine annab noortele võimaluse kuhugi kuuluda, midagi ühiselt teha ja erinevatest üritustest osa võtta. Hea, et meil on selline noorteklubi – see on vajalik selleks, et noortel oleks kuskil olla ja tegeleda ühiselt erinevate projektidega, harjutada meeskonnatööd ning teistega arvestamist. Maakohas on see eriti vajalik selleks, et maanoored ei kipuks kõik kohe peale kooli lõpetamist linna ära, et neil oleks ka siin tegevust.
Minu arvates on tähtis, et lisaks kõigile uutele asjadele, mis noorte jaoks välja mõeldakse, hoitaks elus ja taaselustataks ka vanu, noorteklubi algusaegade traditsioone, mis vahepeal on tagaplaanile jäänud.
Väga hea on ka näiteks see, et noortel on võimalus kasutada noortekeskuse ja –klubi asju, näiteks mina olen olnud väga sage jalgrataste kasutaja. Kommenteeri

http://aken.enl.ee/6275

Walking in a winter wonderland...

Mind teeb praegu väga kurvaks tõsiasi, et lootus saada seda parfüümi, mida ma juba pikka aega otsinud olen, on nullilähedane. Ma tean mis parfüümiga on tegu ja kust seda tellida saab, aga seda ei shipita Eestisse. Kui leidub keegi, kes mind aidata saab siis ma oleks ülitänulik selle üle.
Siin ongi mu unistus

A walk to remember

Olen juba pikka aega tahtnud siia kirjutada ühet väga heast filmist, nimega "A walk to remember". Tegemist on teen romantic movie-ga, aga ta erineb teistest omasugustest väga palju. Filmi esimesed 10 minutit on igavad ja mitte midagi ütlevad. Mäletan, et vaatasin kunagi suvel filmi algust ja kuna see oli jura, siis jätsin pooleli. Tookord ei teadnud ma veel, et mis filmiga on tegu. Nüüd, kui olen seda filmi näinud, võin öelda, et see kuulub minu lemmikfilmide listi.
Film räägib, nagu enamus teen movie-sid, ühest populaarsest poisist ja ebapopulaarsest tüdrukust. Poiss saab filmi alguses hakkama kuritööga, mille heastamiseks peab ta liituma kooli näitetrupiga. Selleks, et oma osaga näidendis hästi hakkama saada, peab ta abi küsima aga Jamielt- ebapopulaarselt tüdrukult. Too nõustub teda aitama ühel tingimusel. Nimelt ei tohi poiss temasse armuda. Poiss lubab seda, aga tuleb välja et tegelikult polegi see nii lihtne. Tegevuse arengu käigus muutub poiss tundmatuseni ja avastab, et tema senine elu pole olnud nii tore kui ta alguses arvas. Filmi lõpp on teen movie kohta ebatavaline ja näitab, et alati ei lähe nii nagu soovitakse.
"She didn't belong. She was misunderstood. And she would change him forever."

Palavik-külmik

külmik < 36,6 kraadi kehatemp > palavik