Olen tagasi. Ei kukkunudki alla!
Igatahes muljeid siis.
Sõitma hakkasime kell 1 öösel Rõugest. Tee pealt võtsime peale Kati ja Eveli ning Läti poolelt Kristo,Karli ja Viljari. Mina ja Viivika tulime Rõugest. Esimene mulje reisikaaslastest: Mõniste tüdrukud hoidsid omaette ja Misso tyybid olid ebakained. Viimaseid nähes oli esimene mõte et appi- kolm Jaagupit on reisil. Igatahes Riiga jõudsime kella nelja ajal. Kell kuus läks lennuk. Prahas maandusime hommikul kella seitsme ajal sealse aja järgi. Oodata oli 5h enne järgmist lennukit. Viljar ja Viivika jooksid lennujaamas võistu: Viljar ekskalaatoril vastassuunas ja Viivika mitteliikuval pinnasel. Viljar võitis. Igatahes lõpuks läks asi igavaks kätte ja kõik vajusid ära. Uni. Kella 11 paiku hakkasime lendama Istanbuli poole. Mägedest oli nii lahe üle lennata. Pildid ka olemas. Igatahes Istanbul oli õhust väga ilus. Sealses lennujaamas passisime kaks tundi. Ülerahvastatus. Räpasus. Kohalikud lennuliinid. Kui Diyarbakiri lendasime sis oli küll tunne et kukunkohe alla, sest lennuk tundus väga logisev. Mingi türklane, kes mu kõrval istus, hakkas ka külge ajama. Klapid päha ja tuttu. Maandumine ei olnud väga mõnus- raputas. Lennujaamas olid meil vastas Zeki, Hassan ja veel paar tyypi kelle nime ei mäleta. Kohalik buss sisaldas väga palju erinevat värvi tulesid. Nagu diskobuss. SÕit kestis igatahes Batmani üle tunni. Vihma sadas. Suht külm ka oli. -5 C kui ma õigesti mäletan. Aaa jh, Slovaklased võtsime ka peale Diyarbakiris. Nende rühmajuhid kilkasid ja olid hullult energilised. Eestlastest jäi Türklastele esimene mulje see et me oleme väga näljased:D Sest me olime. Igatahes kohale jõudes olime suht väsinud. Oli tervituspidu- sai burksi. Tutvusime rahvaga. Huvitavaid nimesid: Nur, Sheriff,Seki, Taifun, Dilan, Musa,Server. Igatahes kunagi vajusime magama ka.
Teine päev.
Hommikul tuli ärgata kell 9. Hommikusööki sai hotellis. Anti oliive(mida ma ei söö), saia, juustu, vorsti, moosi,mett ja otse loomulikult ka teed. Türgi tee on hea. Igatahes kõrvetasin ma keele ära. Türgis on sellised saiad mis on ümmargused ja näevad välja justkui grilli peal tehtud sest neil on võrgumuster peal. Igatahes väga hea oli.
Kui hommikusöök sai söödud, hakkasid workshopid pihta. Alguses olid tutvumismängud. Samuti pidid kõik tegema mingid paberilipikud mis nad endale külge kinnitasid. Sinna pidi kirjutama kolm fakti enda kohta, kuid üks neist pidi vale olema. Siis me pidime arvama mis oli vale. Siis mängisime veel ja alustasime noorte õiguste lahkamist. Siis läksime restosse sööma. Seal restos käisime kogu aeg. Anyway süüa sai riisi ja sis mingit liha ja kana ja muus sellist värki. Ükskord sai pitsat ka. Ja kartuliputru. Ja juua sai teed, pepsit, vett. Pärast söömist olid jälle workshopid. Ilm oli umbe ilus. +20 C. Korra sai väljas ka käia. Aga alati pidi kohalik kaasas olema. Õhtul käisime samas restos söömas. Tol õhtul sattusin vist poolakatega ühte lauda. Nalja sai. Max- tyyp kes mängis uht hästi kidrat- naeris väga naljakalt. Tore oli.
Tagasi hotelli jõudes pidime ootama kella 10 ni ja siis hakkas Slovakkia kultuuriõhtu. Vaatasime Powepointi, filmi. Saime Slovakkia sööki, mis tglt ei olnud väga hea. Puskarit oli ka. Vif kyll ei lubanud seda juua, aga Karl, Viljar ja Kristo ikka jõid. Igatahes kui Slovakkia õhtu oli läbi, siis tšillisime niisama. Rääkisime õhtu otsa Musaga. Naljakas oli. Tuli idee saunaprojekt teha. Eveli pidi selle valmis kirjutama. Sekiga sai tantsitud. Aa tollel päeval käisime vist noortekeskuses ka korra. Igatahes hakkas Sheriff külge ajama. Kui ma olin selles kindel andsin mõnusalt korvi. Ta nimelt vahtis mu sõrmuseid ja ütles et vasakus käes neljandas sõres olev sõrmus on väga lahe. Ma sis mainisin et see mu kuti oma. Sis ta enam minuga rääkida ei tahtnud. Igatahes tol õhtul sai tuttu alles mingi kell 2 öösel.
Kolmas päev. Neljapäev.
Hommikusöök. Ikka sama. Siis tulid jälle mängud. Ja siis Slovakkide korraldatud workshop. Suht mõttetu oli, sest neil olid mingid väljaamõeldud reeglid. Ja see venis kohutavalt. Õhtul arutasime igatahes jälle neid õiguseid. Lõunat sõime kohalikus koolis. Ei olnud väga maitsev. Portsjon oli järjekordselt tohutu. Eestlased on vist ikka väga näljase mulje jätnud. Igatahes õhtul pidi vba aeg olema, aga välja ei tohtinud üksi minna. Seega igav. Passisime niisama konverentsiruumis. Missokad olid selleks ajaks juba täitsa toredateks osutunud. Nendega sai nalja. Esmamulje neist oli ikka vääääga vale. Kunagi kella kahe ajal sai tuttu ka. Aa jah, tol päeval andsin ma vist Sekile korvi kui ma õigesti mäletan.
Neljas päev. Reede.
Hommikusöök. Ikka sama. See oli koguaeg sama. Kuna eelmisel päeval olid Poolakad& Slovakid protestinud, et ajakavast ei peeta kinni, siis tehti hullult korralik ajakava. Aga nad ei pidanud sellest ikka kinni.
Etendasime oma näidendeid Euroopa seadustest. Lahe oli.
Igatahes läksime Tüprasesse. See on Türgi ainus naftatöötlusfirma. Selle omanik on obv Türgi kõige rikkam inimene. Batmanis oli üks tüprase harusid. Seal ei tohtinud pildistada, aga ma ikkagi tegin mõned pildid salaja. Suht normid tulid. Lahe oli. Nägin isegi ühte kassi (rohkem ma neid türgis ei näinud ka). Pärast ringkäiku oli väike powerpointi esitlus. Saime maiustusi, mis olid ülimagusad. Tegime grupipilte ka. Meil olid alguses kõigil punased/oranžid kiivrid peas. Aa süüa saime ka seal. Lõunasööki. Ei olnud väga maitsev. Söökidest räägin hiljem täpsemalt.
Pärast Tüprases käimist läksime Lennundusmuuseumisse. Suht igav oli. Jura. Sealt edasi läksime linnapea vastuvõtule. Saime seal teed ja meile anti meeneid ka. Väike taldrik kaasa arvatud. Igatahes seal oli ka igav. Tagasi hotelli läksime bussiga. Siis valmistasime ette Eesti kultuuriõhtut.
Õhtusöök oli jälle restos.
Pärast seda hakkasime Eesti tutvustamisega peale. Alguses tegin ma powerpointi Eesti ajaloo kohta. Siis vaatasime inglise keelsete subtiitritega(viljar tegi) EMT reklaame. Siis lasime rahval veits Eesti musta leiba ja juustu ja Kalevi komme. Leiba eriti ei tahetud. Draakoni kommid läksid raffale hullult peale:D Pärast õgimist hakkasime Eesti tantse tantsima. Meil on üks tore tädi, Kaks sammu sissepoole jne. Jenkat tantsisime ka, kuigi see polnud Eesti tants. LAhe oli. Pärast tantsimist said soovijad Jan Uuspõllu filmi vaadata. Soovijad olid ülekaaluliselt Missokad ja Sheriff. Teised vaatasid alguses ja läksid magama. Kaasa arvatud mina.
Viies päev. Laupäev.
See oli ülitore päev. Hommikul pidi kell 8 juba tõusma sest läksime mujale linnadesse. Bussiga sõites avastasin kurva tõsiasja: eelmisel päeval tühjaks saanud digika aku ei olnud ennast öösel täis laadinud, sest pistik ei andnud ühendust. Seega mina pildistada ei saanud. Aga õnneks lubas Eveli oma pildid mulle ka saata. Ja Viljar lubas ka, et saab vast videod.
Kõigepealt läksime Hasankeyfi. See on iidne linn Tigrise jõe ääres. Kalju sisse olid kunagi ammu kaevatud käigud. Kuigi kalju sees olevasse lossi meid ei lastud, oli seal umbe lahe, sest vaade oli võrratu ja päike paistis ning sooja oli u 20 C. Viljar andis mulle oma videokaamera, et ma filmiksin Hasankeyfi. Eveli digikas on pildid, kus ma ka peal olen. Lahe. Igatahes oli tore olla inimkonna hällis, mis on u 12 tuh. a vana. Tigris oli nii ilus jõgi.
Igatahes Hasankeyfist sõitsime edasi Midyati. Seal käisime katoliiklaste kirikus. Lumi oli maas ja külm oli. Suht igav ka.
Midyatist sõitsime edasi Marduni. Seal me põhiliselt šoppasime, aga käisime ka vaateplatvormil, kust nägi u 20 km kaugusele. Lahe. Avastasime, mis tunne on meestel, kui naised šoppavad, sest Eesti kutid proovisid igas poes teksaseid ja selle peale kulus palju aega. Igav oli. Aga kõik said endale lõppkokkuvõttes mitu paari teksaseid. Sain peaaeu kõigile tuttavatele midagi. Igatahes kunagi õhtul hakkasime Batmani tagasi sõitma. Suht väsinud olime, kui kohale jõudsime. Õhtul tšillisime niisama (vist). Ei mäleta hästi.
Kuues päev. Pühapäev.
See päev oli workshoppppide päev. Alguses tegid Poolakad oma workshopi. Pidime ehitama etteantud asjadest tule- ja veekindla maja. Meil tuli see hästi välja. 5l pudelisse panime vee sisse. Pidas küll vastu. Õnneks ei proovitud seda põlema panna.
Järgmiseks tegime meie oma workshopi. Tegime Aliast Euroopa noorte õiguste peale. Iga tiim sai endale lipiku ühe õigusega ja pidi seda pantomiimis etendama. Suht lahe oli.
Siis edasi oli lõuna hotellis ja siis tuli uus workshop, kus arutasime Euroopa Noorte Õigustikku ja seda, mis seal vale oli ja kuidas need igas riigis toimivad. Õhtul oli vaba aeg. Nalja sai.
Tegime Eurovisiooni. Iga riik pidi mingi omakeelse laulu esitama. Meie tegime remixi. Poolakatel oli kõige parem ja nad võitsid. Lahe oli. Eurovisioon toimus hotelli juures väikses ruumis, kus jõime teed Türgi moodi- põrandal ja patjadel. Pärast seda läksime tagasi hotelli ja siis oli vaba aeg.
Esmaspäev. Eelviimane päev.
Hommikul jätkasime eelmise päeva workshoppi. Pärast väikest pausi tuli uus ülesanne.
Pidime tegema plastiliinist pildi. Meie tiimi oma oli ikka kõige kõige(egoegoego). Igatahes seda tehes sai palju nalja. Mina tegin väga naljakd inimesed (pilt ka olemas), ja Hassan tahtis inimestele kogu aeg suitsu ette teha ja õllepudelit kätte. Me ei lubanud. Igatahes see oli naljakas. Pärast seda käisime linna peal šoppamas. Hästi tore oli. Tyybid olid jälle naiselikud ja ostsid teksasid tükk aega. Viljar sai endale umbe šekšikad teksad. Karl ka, kuigi tasku peal oli tikand mis mulle väga ei meeldind. Kokku said tyybid endale vist kõik kaks paari uusi teksasid. Ma sain endale ühe mustavalgetriibulise kampsuni ja musta värvi seeliku. Kilo ja 80 g teed vedasin ka koju. 1kg pähkleid ka. Suveniire ka sai.
Riided on türgis suht odavad. Teksade hind on 20-30 liiri keskmiselt. Kurss on 1liir=9,5 eek. Seega suht norm.
Pärast šoppamist oli hotellis vaba aega natsa asjade pakkimiseks ja siis tuli Türgi õhtu. Konverentsiruum oli tundmatuseni kaunistatud. Õhtupallid ja paberiribad. Rahvast oli ka palju. Alguses vaatasime Powerpointi Euroopa Noortest ja siis filmi Türgist. Pärast seda tantsisid meile kohalikud traditsioonilisi tantse ja siis asi Türgi traditsioonilist toitu proovida. Päris hea oli. Ainus kehv asi oli see, et Viljar pani kogu aeg mu joogi pihta, kui ma korraks mujale vaatasin. Jobu:D Pärast toitu sain ma vähemalt sajale pildile poseerida iga kohalikuga. Tuttava rahvaga sai ka poseeritud. Palju armsaid pilte sai. Siis vahetasin osadega meiliaadressi. Meie omad said kohalikus teles ka esineda. Lahe. RAmbivalgus. (egoegoego). Siis kirjutasid osad üksteisele midagi paberile/lipule mälestuseks. Mati oli hullult kurb. Lohutasime teda. Missokad olid õhtu lõpuks suht kastis- nad suutsid kõik tsikid vist ilusaks juua:D Igatahes tahtsid kõik mängida kaardimängu sülleistumise peale. Mina olin mängu juht.
Igatahes ühel hetkel vajusid kõik ära oma tubadesse tuttu. Missokad olid aint kaua üleval.
Viimane päev. Teisipäev.
Hommikul ärkasin selle peale, et Villi kolkis mu ukse peale. Kobisin voodist välja ja vaatasin mis ta tahab. Andis oma vesika mu kätte et na sellle Eestisse tiriks. Ok sis. Ma olin talle lubanud et võin seda teha. Salakaubavedaja tunne tekkis. Igatahes jätsin pärast hommikusööki Poolakatega hüvasti ja hakkasime liikuma. Lund hakkas sadama. Vihmapilved olid. Täpselt minu tuju. Esimese lennuki just ei osanud seda vist korralikult juhtida. Kõhe oli. Naljakas oli see, et Eesti kutid olid mingi veidra kombe üle vütnud ja katsusid kõigi juukseid koguaeg.:D Aga ühes lennukid istusin Villi kõrval ja ta kuulas terve lennu mu mp3-e. Ta polegi siis nii oss:D:DTagasi tulles ei olnud vaja eerpordis eriti passida ja öösel kell 2 jõudsin juba koju. Kurb oli. Kell neli jäin alles magama.
Järgmisel päeval kobisin ühikasse ja avastasin et mu arvuti oli minu Türgis oleku ajal ära kärsanud. Seega kasutan teiste arvutit kui toiteplokk/emaplaat korda saab. Kõigile tegin türgi teed, mis oli väga hea. Reisist olen juba küigile niipalju rääkinud et mine kasvõi hulluks. Msni sisse logides hakkas tohutu raffas rääkima. Saatsin osadele juba pilte ja laadisin neid orkutisse ka üles.
Täna olin koolis. Lebo päev oli. Muusika tööd ei pidand tegema, sest homme on kooriga vabariigi aastapäeva aktusel vaja esineda:d Mata tööd ei saanud teha sest ei osanud. Täna sain Matilt ka kirja. Toretoretore!
Igatahes igatsen Türgi seltskonda täiega ja riiki ennast ka. Armusin vist kogu sellesse värki ära.
Türgi liikluskorraldus.
Tänavate äärekivid olid vähemalt 30cm kõrged. Ühtegi teetähistust polnud maas. Tee peal olid kanad, inimesed, mehed kes vedasid enda järel vankrit banaanidega, traktorid, uhked autod, koledad autod. Suunatule asemel oli signaal. Keegi ei pidanud reeglitest kinni ja kõik kihutasid hullult. Chaos!
Kui midagi veel meenub sis kirjutan juurde.
Oli tore. Love!
